Norra nõuab Tuletorni sõsaralt miljoneid maksuraha

Tuletornide võrgustiku looja Peer Salström-Leyh.  Foto: Tore Kristiansen
Mari Mets • 2 november 2017
Jaga lugu:

Norra maksuamet nõuab miljoneid eurosid makse Eestis elava ärimehe Peer Salström-Leyhi kasulaste vahendamise sihtasutuselt, kes sai Norras esialgu maksuvabastuse tingimusel, et kasumit enda tarbeks välja ei võeta.

Nüüd aga on maksuamet seisukohal, et Salström-Leyhi Tallinnast juhitava Tuletornide sihtasutuste võrgustiku Norra haru Fyrlykta on tegelenud siiski endale raha teenimisega. Ühtlasi on senini Tuletornide looja Salström-Leyhi Eesti ettevõttele Elukaar OÜ suuri makseid teinud Fyrlykta need peatanud, kirjutab Norra päevaleht VG.

Riigi partnerina ehk Norra laste-, noorte- ja perekonnaministeeriumiga sõlmitud lepingu järgi ei tohtinud Norra Tuletorn ehk Fyrlykta probleemsete laste kasuperedesse vahendamise teenust riigile pakkudes selle pealt ise rikastuda. See tähendab, et kasumi tekkimisel tuleb see suunata sihtasutuse enda arendustegevusse, tegutsema peab mittetulundusühingu põhimõtetel. Selle alusel pääses Fyrlykta ka Norras maksude maksmisest.

Äripäev kirjutas juunis, kuidas Norra maksumaksjate miljonid rändasid Eestisse mittetulundusühingu põhimõttel tegutsema pidanud sihtasutuse kaudu. Norra riik algatas uurimise, et selgitada välja, kas Eestis elavale Peer Salström-Leyhile kuuluv sihtasutus rikastus Norra maksumaksjate ja probleemsete laste arvel. Lõplikud järeldused peaksid selguma veel sel sügisel.

Üleeile kirjutas Äripäev, et sama sihtasutuste võrgustiku Eesti haru Tuletorni kaudu on saabunud Eesti kasuperedesse 17 aastat probleemsed Saksa lapsed, ilma et Eesti riik selle üle mingit kontrolli omaks. Tuletorn kinnitas, et nemad on riiki kõikidest lastest teavitanud.

Tuletorni sihtasutusi ühendab Tallinnas tegutsev peakorter – Euroopa majandushuviühing ehk EMHÜ Interpharus, millele avaliku rahakoti peal elavad ühendused igal aastal liikmemaksu maksavad.

Kasuperesse – sageli välismaale –  lähevad paariks aastaks lapsed või noorukid, kellega ei tule  vanemad või lastekodu toime.

Kasuspere jaoks on see töö, mille eest makstakse palka.

Tuletorni sihtasutused elavadki enamasti avalikust rahast ehk riikide-omavalitsuste toetustest.

Eestisse vahendab Tuletorn 2000. aastast lapsi Saksamaalt, tänavu viibis siin kümme Saksa noorukit.

Suurt osa tegevusest juhitakse Stiftung Leuchtfeuerist Kölnis, mis on omamoodi sihtasutuste emaettevõte.

Vaidlustavad maksunõude

Juunis Norras avaldatud ministeeriumi tellitud Deloitte’i auditist selgus, et Fyrlykta juhtidel olid ülikõrged palgad ning sihtasutusest viidi regulaarselt raha välja, enamasti Salström-Leyhi teiste tegemiste rahastamiseks Eestisse. Salström-Leyh ütles siis, et auditites viidatud vajakajäämisi tõlgendatakse pettustena. "Oma vigu tunnistame, kuid mingit petmist ega tahtlikke rikkumisi, milline mulje võib lugudest jääda, ei ole."

Nüüd ütleb Fyrlyktas ajutiselt tegevjuhi ülesandeid täitev Morten Nesbakken, et maksuamet teatas neile septembris, et nad peavad 2016. aasta eest tagasiulatuvalt makse maksma. Maksukoormus Fyrlyktale on 25%, nende mullune tulu 163 miljonit Norra krooni (17,2 miljonit eurot). See tähendab, et Fyrlykta peaks maksma eelmise aasta eest maksudeks üle 4 miljoni euro. Enne aga peab Fyrlykta saatma maksuametile oma täpsed eelmise aasta tulemused ning selle alusel väljastatakse neile ka nõue konkreetse summaga.

Nesbakkeni sõnul ei nõustu nad tagantjärele tehtud maksuotsusega. Kui maksuamet on konkreetse sisse nõutava summa määranud, saab Fyrlykta seda veel vaidlustada ja vaidlusega ka edasi kohtusse minna.

Muudatused Eestis

Tuletornide katusorganisatsioon Interpharus on loonud Eestis uue sihtasutuse, mis kannab nime Lumturo. Nesbakkeni sõnul täidab Lumturo nüüd Elukaare ülesandeid ehk täidab võrgustiku sihtasutustele reisibüroo rolli, kuid korraldab ka üritusi ja tellib Tuletorni logodega nänni. Peamiselt ostis Elukaare teenuseid Norra Fyrlykta, kuid Deloitte’i auditist selgus, et riigi rahastatud Fyrlyktale müüs Elukaar teenuseid pea 20% kallimalt, kui neid ise Eestis sisse ostis.

Nesbakkeni sõnul loodi nende teenuste jaoks uus sihtasutus, et mitte teha enam tehinguid otse omaniku endaga, sest see ei jäta head muljet sihtasutusest, mille eesmärk pole tegelikult endale kasumi teenimine.

Lumturo ainus juhatuse liige on seni Eesti Tuletornis töötanud sakslane Falko Plagemann, kes on augusti lõpust Salström-Leyhi asemel ka Interpharuse enda ainus juhatuse liige. Lisaks Interpharusele on Salström-Leyh taandunud ka probleemide keskmesse sattunud Norra Fyrlykta juhatusest.

Plagemann ütles oma kirjalikus vastuses Äripäevale, et ei näe põhjust, miks peaks olema Interpharuse juhatuse liikmete muutuste vastu avalikkusel huvi ning samuti ei vastanud ta, millega teeleb Lumturo, märkides vaid, et see on ettevõte, mille eesmärgi kohta saab infot avalikest allikatest. Äriregistris on märgitud Lumturo tegevusalaks arvutisüsteemide ja admebaaside haldus.

Õige pea peaks valmima ka Norra sihtasutuste järelevalveorgani aruanne Fyrlykta ja Salström-Leyhi tegevuse kohta, mis on edasiarendus Deloitte’i juunis valminud auditist.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt