Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Andres Agasild kummutab kiire edu müüti

    “Kiputakse nägema maratoni viimast kolme kilomeetrit, aga mina usun, et järjepidev ja pikaajaline fookustatud töö on edu võti,” leiab IT-ettevõtte Markit juht ja üks omanikke Andres Agasild, kel seljataga 14 aastat toimetamist Markiti ülesehitamisel.

    Andres meenutab, et kui teda mõni kuu tagasi Äriplaani konverentsile esinema paluti, põhjendati kutset muu hulgas sellega, et ta on viimasel ajal välja paistnud julge tegutsemisega äris.
    “Mis viimasel ajal? Ma olen 14 aastat järjest iga päev tööd teinud, tõesti iga päev! Pole olnud ühtegi laupäeva ega pühapäeva, kus ma Markiti asjadega poleks tegelenud – sellele mõelnud või mõnda kirja kirjutanud,” läheb Andres põlema, mainides, et on kutse eest loomulikult tänulik.
    Erandit pole ta teinud ka puhkusel olles. “Võtan iga päev tund aega ja teen tööd – olen siis rahulikum, sest tean, et minu taha ei jää asjad seisma. Kui võtaksin kolm nädalat puhkust, nii et ma tööasjadega üldse ei tegeleks, oleks tagasi tulles töökuhi nii suur, et juba teisel päeval ei mäletaks üldse, et olen äsja puhanud,” selgitab Andres Äripäeva ajakirja Gentleman novembri numbris.
    Kuid alustame algusest – milline oli mõni päev enne 1976. aasta jõululaupäeva sündinud Paide poisi teekond 92 miljoni eurose aastakäibega rahvusvahelise ettevõtte omanikuks ja juhiks.
    Andresele meeldib ema Teresa ütlus, et kui kõik pühiksid oma ukseesise puhtaks, oleks maailm puhas paik. Ettevõtluses tähendab see, et ettevõtted peaksid muutma maailma paremaks. Seda Andres kolleegidega püüabki teha. Foto: Eiko Kink

     See ajab mind eriliselt närvi, kui keegi on olnud väga tubli, kuid siis otsustab, et nüüd on aeg kergelt võtta. Nii käituda on vale iseenda ja teiste suhtes. See on nagu majaseen: kui seen on juba majja tulnud, siis tuleb sageli maja maha lõhkuda, sest seent sealt välja saada on väga keeruline. 

    Valge leht
    Kui ma tean, mida tahan ja oskan soovida,siis vaid oma enese lugu valgel paberil joonistan.
    Need on read Andrese luuletusest “Valge leht”, mis ilmus kuus aastat tagasi tema luulekogus “Armastus on võimalik”. Luuletusi on Andres kirjutanud lapsepõlvest peale ning teada ja soovida on ta samuti osanud juba varakult.
    Andrese isa Toomas Agasild, Viking Window üks asutajatest ja pikaajaline tegevjuht oli nõukogude ajal Paide KEKi juhataja. “KEKil oli juba 1980. aastate lõpus korralik arvutipark – seal olid X86 käsustikku kasutavad protsessorid, veidi hiljem tuli suures kohvris sülearvuti – see kõik oli niivõrd erinev sellest, millega seni olime harjunud. 15aastaselt läksin tööle KEKi arvutibüroosse Mikk, tegelesin arvutite müügiga,” meenutab Andres oma esimesi kokkupuuteid IT-maailmaga.
    Valikus minna Concordia ülikooli rahvusvahelist ärijuhtimist õppima mängis olulist rolli see, et 10. klassis sai ta õpilasvahetuse korras aastaks Taani õppima minna ja läänemaailma elu-olu näha. Nii polegi imestada, et hea inglise keele oskus, koolis õpilasfirma tegemise kogemus, ärijuhist isa eeskuju ning kogemus Taanist andsid suuna kätte, mida ja kus õppida. Andres jäi ingliskeelsele äriõppele Concordias kindlaks, hoolimata sellest, et Tallinna Tehnikaülikooli vilistlasest isa oleks tahtnud poegagi sama kooli tudengite seas näha. 
    Pärast aktiivse jalgpallimänguga hüvasti jätmist leidis Andres uue hobi – purjetamise. “Tõeline kaif,” iseloomustab Andres ja lisab, et pole kunagi nii palju päikeseloojanguid näinud, kui pärast surfiga tegelema hakkamist. Foto: Eiko Kink
    Nii leidiski isa, et erakooli õppemaksu peaks poeg ise maksma ja Andres hakkas tööd otsima. “Sattusin esimese kursuse lõpus Helmesesse. Alguses tegelesin müügiga, siis sain müügijuhiks. Olgem ausad, ega 20–21aastane tea juhtimisest midagi, aga see oli aeg, mil väga noored juhid oli tavapärane nähtus,” meenutab Andres 1990. aastate keskpaiga Eesti ärimaailma.
    Markit ujus vastuvoolu
    Markiti loomise idee sündis Helmeses. “Tegelesin seal IT-kaupade vahendamisega, kuid 2002. aastal muutis Helmes fookust ja riistvara müük polnud enam atraktiivne. Mina koos paari kolleegiga uskusin sellesse. Nii asutasimegi 2003. aastal ettevõtte, mille nimeks sai Markit ning esimeseks investoriks Helmes,” räägib Andres.
    Firma loomiseks võetud laenu käendasid asutajad kogu oma isikliku varaga. “Üsna suur laen oli. Nii et võtsime suure riski, aga uskusime sellesse, mida tegime. Samuti haldasime riske: tegutsesime alguses tagasihoidlikult, palgal oli viis inimest, kellele maksime esimesed pool aastat palka iga kuu lõpus, nii nagu raha tuli,” kirjeldab Andres ettevõtte algusaegu. 

    Edu pole juhus, vaid meetodTean Andrest 1996. aastast, mil ta töötas Helmeses. Andres oli juba toona silmatorkav ja meeldejääv – ta tõusis esile nutikuse, tegususe ja tulemuslikkusega, vaatamata oma noorusele. Lisaks on Andres hästi sümpaatne ja meeldiv inimene.Juba Helmese ajal jäi silma, et kui küsimus oli strateegiliste valikute tegemises, siis oli Andresel selge arusaam, ta läks sügavuti ja mõtles teemade üle. Strateegiline mõtlemine oli talle omane ka müügis: ta lähenes müügile targa inimesena väärtust luues, mitte lihtsalt diile tehes. Tema idee oli pikaajalise kliendisuhte loomine.Viimase aja arengutest meenub see, kuidas Andres valmistas väga põhjalikult ette ja rääkis loovalt läbi investori väljumise Markitist (Markiti juhtkond ja Helmes ostsid 2016. aastal välja Ambient Sound Investmentsi osaluse – toim). See, kuidas Andres oskas investoriga saavutada väga hea kokkuleppe mõlema osapoole jaoks, on muljet avaldav ja erakordne. Tavaliselt toimub väljaostmise puhul lehmakauplemine. Tema aga tegi elegantselt väga hea pakkumise ja võttis tehinguga tegelemiseks palju aega. See näitab, et ta läheb sügavuti, on visa ja saavutab soovitud tulemuse.

    Kui aga vaadata seda, kuidas Markit on maailma vallutanud, siis minu meelest on see erakordne. Ma ei tea Eestis teist sellist näidet. Pean silmas seda, et kui Markiti meeskond modelleeris 2006. aastal turu võimalikke arenguid, said nad kinnituse, et Markitil on tugev konkurentsieelis ja tegid tagantjärele vaadates parima võimaliku valiku. Nende kasv on seda kinnitanud. Ettevõtted enamasti kompavad turgu, aga tavaliselt ei mõelda asju piisavalt läbi. Enamasti läheb siiski õnneks. Kuid Markit on pigem nagu teadustöö: neil on selge arusaam turul toimuvast ja iseenda suutlikkusest, samuti hästi läbi mõeldud strateegia, mis on hästi ellu viidud, mitte paberile jäänud. Seega pole nende edu olnud juhus, vaid meetod. Mitte rumal töörügamine, vaid nutikas tegutsemine. Nad konkureerivad edukalt maailmas ettevõtetega, mis on neist sada korda ja rohkemgi suuremad.

    Minu jaoks eristub inimene olemuslikult selle alusel, mis küsimusi ta küsib. Küsimused, mida Andres küsib, on julged ja nutikad. Ta ei küsi, kuidas saada rikkaks, kuidas maailma vallutada või kuidas olla alati võitja. Ta tahab siiralt teada, kuidas teha väga head ettevõtet rahulikult ja kindlalt, et nii endal kui ka teistel oleks tore olla. Ja kuna ta nii küsib, siis tulebki selline ettevõte nagu Markit täna on.

    Andresega seoses meenub veel üks ebatavaline asi: ausus. Ta ei blufi, julgeb oma eriarvamuse välja öelda ning panustab eetilisusele. Võime ju mõelda, et konkurendid ei käitu alati ausalt, müügis sageli blufitakse – miks siis mitte ise ka nii teha. Aga Andres leiab, et kui ise oleme ausad, siis on ka teistel põhjust aus olla. Pole saladus, et kiiremat edu on võimalik saavutada slikerdades. Eesti ettevõtlus pole aus ja mind teeb see väga murelikuks. Ausaks jäämine on inimestele tavaliselt proovikivi, aga Andres suudab seda ja see tekitab tema vastu usaldust. Usaldus on aga äri nurgakivi. 

    Mait Raava,
     Markiti Holdingu nõukogu liige, juhtimiskonsultant
    Aasta pärast asutamist laieneti Lätti ja Leetu. Andres möönab, et on olnud ka üle võimete kasvamist – näiteks 2006. aastal, mil käive paisus nagu pärmitainas rätiku all kolmekordseks. “See on pikaajalise edu teema – me võime ju oma käivet kolmekordistada, aga kui tegelik sisu, teenuse kvaliteet, klientide ja töötajate rahulolu järgi ei tule, kas see on jätkusuutlik?” Seetõttu ongi Andrese jaoks oluline hoolitseda selle eest, et käibe kasvuga suudaks kaasas käia kõik äri jätkusuutlikkuse tagamiseks olulised valdkonnad. Selleks on aga oluline neid kõiki pidevalt jälgida ja mõõta. “Mõõdame käibe ja kasumi kasvu, automatiseerituse taset, rahavooge, kliendi rahulolu – iga asja jaoks on mõõdik. Ja kui kasvame, peavad kasvama kõik (valdkonnad – toim) koos: ei saa nii, et käive küll kasvab, aga klientide rahulolu väheneb,” rõhutab Andres. 
    Markit on laienenud paarikümnesse riiki ja sel kümnendil näidanud pidevalt aastas üle 20 protsendi ulatuvat käibekasvu. Andres peab seda näitajat väga heaks, rõhutades, et järjepidevalt heade tulemuste saavutamine on väärtus. 
    Oma mõtte selgitamiseks võtab jalgpallifännist Andres appi oma lemmikmeeskonna Manchester Unitedi pikaajalise treeneri Alex Fergusoni sõnad. Nimelt küsiti Fergusonilt, mida ta peab oma kõige suuremaks saavutuseks. Tema küsis vastu: “Kas te teate, mitu korda olen ma võitnud Inglismaa meistritiitli?” Saalist tuli vastus, et 13. Ferguson küsis: “Kas te teate, mitu korda ma olen teiseks tulnud?” Keegi ei teadnud. Ferguson ütles siis, et seitse korda – tema kõige suurem saavutus on pikaaegselt stabiilselt edukas olla. 
    Nii nendib ka Andres, et neid, kes ühe korra võidavad, on palju, aga neid, kes meistritiitli säilitavad või mitmendat korda olümpiavõitjaks tulevad, palju vähem, sest see on raske.
    Markitist rääkis Andres tänavusel Äriplaani konverentsil – firma edu, mida on märgatud, on Andrese sõnul pika eeltöö tulemus, mitte selle konkreetse vahva ja suurepärase aasta vili. “Juba rohkem nagu lõikus, mitte külvamine,” toonitab ta.Foto: Raul Mee

    Kas see, et läbi-kukkumine on okei, ei tekita hoopis kerge-käelist suhtumist? Minu meelest oleks parem asjad kohe alguses korralikult läbi mõelda ja kui plaani elluviimise käigus selguvad puuduvad osad, on neid võimalik korrigeerida. 

    Andres Agasild,
    Markiti juht ja üks omanikke
    Rahulolu teeb laisaks
    Edul võib aga olla ka varjukülgi – üks neist eriti ohtlik, nimelt enesega rahuolu. Andres leiab, et see on edukate ettevõtete suur probleem, sest kiputakse arvama, et edu kuulubki sulle, kuid see muudab laisaks. “See ajab mind eriliselt närvi, kui keegi on olnud väga tubli, kuid siis otsustab, et nüüd on aeg kergelt võtta. Nii käituda on vale iseenda ja teiste suhtes. See on nagu majaseen: kui seen on juba majja tulnud, siis tuleb sageli maja maha lõhkuda, sest seent sealt välja saada on väga keeruline,” toob kogenud ärijuht võrdluse. 
    Andrest kuulates tekib paratamatult mulje mehest, kel kõik õnnestub. Kuid nii ei saa ju olla, midagi peab olema ka vussi läinud? Andres mõtleb selle küsimuse üle päris pikalt ja asub siis oma mõtet sõnadesse vormima. 
    “Tegelikult ebaõnnestun ju kogu aeg. Näiteks müügitöös – ma teen väga palju kliendikohtumisi – on 30protsendiline edukus tipptase. Järelikult 70 protsenti ebaõnnestub. Ka Markiti ajaloos on olnud raskeid hetki ja otsuseid. Võtame või Markiti asutamise – see oli julge otsus, sest riistvaraäri pole kuskilt otsast seksikas. Mul on alles mõned toona saadud kirjad ja ühes neist öeldi mulle selgelt, et riistvara on surnud äri. Tõepoolest – internetimull oli hiljuti lõhkenud, aga meie tahtsime teha äri, kus olid koos internet ja riistvara,” muigab Andres. 
    Kahtlejatest nad end heidutada ei lasknud ning ei lähtunud ka mõtteviisist, et kui läbi kukuvad, pole sellest midagi. Nimelt ei usu Andres levinud hoiakut, et läbikukkumist ei tohi karta. “Kas see, et läbikukkumine on okei, ei tekita hoopis kergekäelist suhtumist? Minu meelest oleks parem asjad kohe alguses korralikult läbi mõelda, ja kui plaani elluviimise käigus selguvad puuduvad osad, on neid võimalik korrigeerida,” usub Andres.
    Andres on lapsest saati jalgpalli mänginud. Kümmekond aastat tagasi jättis Andres aktiivse mängimise katki, sest Markit nõudis aega ja tähelepanu. Jalgpallifänn temas pole aga kuhugi kadunud.Foto: Andras Kralla
    Andres Agasild olulistest väärtustest
    Ausus. Minu suur eeskuju on isa, kelle jaoks ausus ja põhimõttekindlus on väga olulised väärtused. Kui olin teismeline, ostsid vanemad maakodu jaoks krundi ja isa hakkas oma kätega maja ehitama. Kuna ta oli Paide KEKi juht, arvasid inimesed, et nagunii KEKi töömehed ehitavad tööaega näpistades isale maja valmis. Kui ma isale ütlesin, et kui kõik nagunii seda arvavad, siis miks ta ei võikski KEKi mehi kasutada, vastas isa: Andres, ausus pole teiste, vaid su enda jaoks.
    Avatus. Äris ja inimsuhetes peab olema avatud ja siiras. Kui teen vea, siis vabandan ja püüan vea heaks teha. Iga suhe genereerib arusaamatusi, aga neid on võimalik lahendada. Selleks tuleb erimeelsused lahti rääkida, muidu hakatakse solvumisi endaga kaasas kandma ja see ei lõpe hästi. Kui luuleliselt väljenduda, siis pole veel hilja peatada triiv, mis teineteisest lahku viib.
    Töökus. Töökus on väga vajalik, sest teisiti pole edukas olla võimalik. Energia ja tähelepanu tuleb koondada järjepidevalt ühele teemale: kui tegeled mitme asjaga, võib tähelepanu hajuda ja see tähendab lõputut rabelemist ilma keskendumiseta. Produktiivsus pole ületöötamine, vaid keskendumine ühele asjale. Järelikult on äristrateegias väga oluline vastata küsimusele, mida sa ei tee – heas äristrateegias on “ei tee” tegevuste hulk väga suur.
    Missioonitunne. Mul on maailma muutmise pisik sees ja usun, et see on ka äriliselt väga hea strateegia. Sellest lähtusin ka Markitit luues – pakkuda teenust, millest on inimestele kasu. Mulle meeldib ema Teresa ütlemine, et kui kõik pühiksid oma ukseesise puhtaks, oleks maailm puhas koht. Kui see mõte ettevõtlusse üle kanda, siis peaksid head ettevõtted muutma midagi paremaks. Seda püüamegi Markitis teha – muuta IT sisseostmine ausaks, efektiivseks ja läbipaistvaks.

    Hästi lauldavad tekstid

    Olen väga tänulik, et Andres leidis endas julgust oma tekstid mulle saata. Kõik meloodiad, mille Andrese tekstidele olen loonud, on tulnud kiiresti ja kergelt – järelikult olid inspireerivad. Seda miskit on väga raske kirjeldada. Tema tekstide sisu puudutab ja on hästi lauldav.Meie koostöö ongi käinud nii, et kõigepealt on olnud sõnad ja siis viis. Eks natuke pidi esialgset teksti kohendama, et kõik lõpuks rütmiliselt ka klappima saada. Andres on mulle jätnud asjaliku ja rahuliku mulje. Alati on tore leida inimesi, kes lisaks oma igapäevatööle on ka loomingulised.

    Maarja-Liis Ilus,
    laulja ja helilooja
    Laulusõnad Maarjale ja Trafficule
    Kümmekond aastat tagasi hakkasid sõbrad ja tuttavad Andrese poole pöörduma jutuga: “Tead, on üks luuletaja, kes teeb Maarja lauludele sõnu ja tema nimi on Andres Agasild. Sama nimi, mis sul!” Selle peale Andres muigas ja vastas: “See Andres Agasild olengi mina.”
    Luuletanud on Andres lapsest saati ja teinud seda enda jaoks, mitte teistele näitamiseks. Luuletuste kirjutamine on tema jaoks eneseväljendus ning võib ka öelda, et hobi. Lisaks on luuletamisel veel üks väga kasulik mõju – see aitab mõtteid tööst eemale saada.
    “Juhi töö ei lõpe kunagi – võid 24 tundi tööd teha ja ikka lõppu ei paista. Seetõttu on tööst välja lülitumine väga oluline, sest kui oled tühi ja väsinud, pole sul midagi anda,” selgitab Andres. Nii leiabki teda arvuti taga ja vahel lausa käsitsi paberile luuletusi kirjutamas pärast tööpäeva lõppu. “Näiteks “Andesta” kirjutamise ajal olin Prahas, jalutasin pärast pikka tööpäeva, vahepeal istusin ja kirjutasin. Mõnus oli, sest mõtted tegelesid muuga, mitte tööga,” meenutab Andres.
    Laulusõnadeks said Andrese esimesed luuletused 2005. aastal, kui algas koostöö Maarjaga. IT-ärimees ja laulja olid varem tööalaselt kokku puutunud ja kord poetas Maarja jutu sees, et häid laulusõnu on raske leida. Pärast seda vestlust saatis Andres Maarjale luuletuse “It snows”, mille kirjutamiseks kulus tal vaid kümmekond minutit.
    “Tallinnas oli tol õhtul suur lumetorm, nii et liiklus seisis. Kirjutasin selle teksti kontoris pärast tööpäeva lõppu, enne lumetormi kätte minemist. Maarja saatis järgmise päeva lõunaks demo vastu: ta oli klaveril juba loo sisse mänginud,” tutvustab Andres ingliskeelset pala, mis ilmus 12 aastat tagasi Hinkus featuring Maarja plaadil “Look Around”. Hiljem tõlkis Andres lumise loo ka eesti keelde ja seda saab kuulata 2008. aastal avaldatud Maarja albumilt “Homme” (kuula siit).
    Maarja ei jäänud ainukeseks lauljaks, kellele Andrese luuletused korda läksid. Kuna Maarja elukaaslane Fred Krieger töötab lisaks Maarjale ka teiste artistidega, leidis Fred õige pea tee Andrese juurde, et küsida laulutekste Trafficu jaoks. Näiteks hitiks saanud “Kesköödisko” sõnade autoreid on kolm – üks neist Andres Agasild, lisaks Heiti Kenderile ja Fred Kriegerile. Trafficu repertuaaris on ka Andrese loodud Paidest rääkiv luuletus “Kahe tänavaga linn” ja ETV noortesaate “Mine metsa!” tunnusmuusikaks saanud “Hääl telefonis”.
    Kõik luuletused aga lauludeks ei saa ega sobigi ning seetõttu tekkis Andresel mõte luulekogu välja anda. 2011. aastal ilmuski punakaaneline “Armastus on võimalik”, mille 400 eksemplarist koosnenud tiraaž on raamatupoodides läbi müüdud.
    Suure tunnustuse sai Andres oma loomingule aga tänavu, kui kirjandusteadlane Endel Priidel küsis luba Andrese isamaalise luuletuse “Üks imelik maa” avaldamiseks luulekogus “Kas siis selle maa keel...”. Sügisel ilmunud luulekogu andis Varrak välja Eesti Kirjanike Liidu 95. sünnipäevaks ja see sisaldab 100 isamaalist luuletust 67 autorilt. “Ma olin väga uhke!” ei varja Andres rõõmu, et temagi looming väljavalitute hulka kuulub.
    Luuletuste ja laulusõnade kirjutamine viib mõtted argitoimetustelt eemale. Nii ongi Andres loonud laulusõnu Maarjale ja Trafficule ning andnud välja ka luulekogu.Foto: Eiko Kink
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.