• Jaga lugu:

    Silvergate'i asjast jookseb läbi Hanno Pevkuri nimi

    Hanno Pevkur (vasakul) ja Kristen Michal Reformierakonna juhivalimise järel.Foto: Andras Kralla

    Riigiprokuratuur avaldas viis aastat tagasi lõpetatud kriminaalasja, kus uuriti Reformierakonna varjatud rahastamist.

    Rahastamisasja tõi avalikkuse ette toonane noorpoliitik Silver Meikar, kes tunnistas 2012. aastal Postimehes avaldatud arvamusloos üles, et annetas perioodil 2009–2010 Reformierakonnale korduvalt raha, mille päritolu ta ei tea. Selleks andis talle sularaha ümbrikus Kalev Lillo, rääkis Meikar. Tema sõnul oli asjasse segatud ka toonane peasekretär Kristen Michal, kes oli tema käest uurinud, kas raha on ikka kätte saadud.
    Riigiprokuratuur esitas uurimise käigus Kristen Michalile, Kalev Lillole ja Priit Kallakasele kahtlustuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises, Kalle Pallingule pistise võtmises ning (nagu nüüd selgub) Marek Leenurmele pistise andmises. Kuna tõendeid ei kogutud piisavalt, tuli uurimine lõpetada.
    Prokuratuur koostas aga ülipõhjaliku menetluse lõpetamise määruse, kus tõi välja pea kõik kogutud detailid ning ütlused. Selle kaudu said avalikkuses kuulsaks näiteks selgitused, kust eri poliitikute annetatud rahasummad pärit olid, nagu "laenasin ämmalt, kes sai selle suvila müügist" (hiljem selgus, et tegu polnud sugugi valega, vaid noor poliitik Kristjan Karis tõesti laenas pisikese intressiga ämma käest raha) või "tegemist oli minu oma rahaga, kuna hoian raha kullas, hõbedas ja valuutas".
    Algses määruses olid aga mitmed eelkõige tunnistajana üles astunud inimeste nimed kinni kaetud. Avalik polnud seegi, et pistist katsuti anda näiteks just Leenurmele. Nüüd, viis aastat hiljem otsustas riigiprokuratuur aga kriminaalasja lõpetamise määruse täielikult avaldada, tõstes loori ka nendelt nimedelt, mis seni olid kinni kaetud.
    Nüüd selgub, et kahtlasesse väidetavasse altkäemaksu andmise katsesse oli omal moel segatud ka praegune Reformierakonna esimees Hanno Pevkur. Jutt käib episoodist, kus Leenurm ning tema toonane äripartner Mairo Kiho üritasid raha eest poliitik Kalle Pallingult osta endale sobivat seadust.
    "Esimene raha maksmine toimus sügisel 2009. aastal Fahle restoranis, kus osalesime mina, Marek [Leenurm] ja Kalle Palling. Raha andis Kalle Pallingule sularahas minu nähes üle Marek. Summa oli 5000 krooni 500-stes kupüürides," väitis Kiho. Palling olevat varem kriminaalkaristuse saanud ärimehe sõnul öelnud, et viib raha n-ö potti.
    "Sain ise aru, et "pott" tähendab Reformierakonda. Mina käskisin Marekil üle kontrollida, kas meie kantud raha jõuab sinna kuhu vaja. Marek helistas Hanno Pevkur´ile, kes ütles, et raha jõudis kohale. Seda, kuidas Pevkur kontrollis, et raha "potti" jõudis, seda ma ei oska öelda," rääkis Kiho uurijatele.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.