Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-kaubanduse käibemaksulepe uuel ringil

Euroopa LiitFoto: EPA

Euroopa Liidu rahandusministrid lepivad tõenäoliselt uue nädala algul lõpuks kokku uues e-kaubanduse käibemaksukorras, sest vahepeal tõrkunud Saksamaaga on jõutud kokkuleppele.

Käibemaksu puudulik sissenõudmine internetist tellitud kaupadelt ja Hiina kaupmehi soosiv pisipakkide käibemaksuvabastus jätab Euroopa liikmesriikidele viie miljardi eurose maksuaugu.

Eesti koostatud kompromiss nägi ette internetikauplejatele sihtriigi käibemaksu arvestamist, „ühe akna süsteemi“, millega kogutaks kauba sihtriikidele käibemaks kokku müüja maksuhalduri juures, väikepakkide käibemaksuvabastuse kaotamise ja suurte veebiportaalide nagu eBay või Alibaba suunamist ise käibemaksu kauplemiselt koguma.

Saksamaa leidis novembris toimunud rahandusministrite kohtumisel, et pakett on küll hea ja vajalik, kuid kartis, et ühe akna süsteem osutub liiga koormavaks, sest Saksamaa ja teiste liikmesriikide vaheline interneti teel ostmine moodustab suure osa kogu ELi-sisesest sarnasest sektorist.

Detsembriks jõuti kokkuleppele ka muudatustes, mis Saksamaad rahustasid. „Saksamaa mure on arusaadav, see on kõige suurem ELi majandus ja neile kõige suurem koormus laskub,“ möönis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, kelle sõnul on kokku lepitud, et kõik punktid ei jõustu kohe ja korraga. „Selles teemas ollakse valmis väga paindlikult reageerima, kui valmisolek ei ole piisav, et kõik meetmed jõustuksid, siis on võimalik oodata,“ rääkis ta.

Paketi järgi soovitakse käibemaksupettuste vähendamiseks kaotada 2021. aastast ELi õigusest praegune käibemaksuvabastus vähem kui 22eurostelt postipakkidelt. Teisalt soovib EL suuri internetiportaale nagu Amazon, eBay ja Alibaba panna koguma käibemaksu juba müügitehingu ajal ning vastutama selle tasumise eest, kui kauba müüjaks on ELi-välise riigi ettevõtja. Lisaks käibemaksulaekumise parandamisele loodetakse sellega parandada ka konkurentsiolukorda liikmesriikides, on rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla rahandusministrite kava selgitanud.

Väikeettevõtjal peaks minema lihtsamaks

Uus kord peaks lihtsustama ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete elu, sest edaspidi saab käibemaksu korda ajada ühes riigis, ühe maksuhalduri juures niinimetatud ühe akna süsteemis (MOSS) ning ei teki vajadust end kõigis partnerriikides käibemaksukohuslaseks registreerida. Lisaks maksude paremale laekumisele loodetakse ka liikmesriikide vahelise kaubanduse elavnemist.

Eesti e-kaupmehed on Euroopa Liidu kava tervitanud, sest praegused maksuvabastused ja suurte portaalide käitumine on konkurentsiolukorra keeruliseks muutnud. Muret teevad aga võimalikud kohustused, mis uue süsteemiga võivad kaasneda. „Mõistagi on tehniliselt kõik võimalik, kuid teades, et keskmine Eesti e-pood teenis mullu müügitulu ligikaudu 64 000 eurot, võib muudatusega kaasnev halduskoormus olla väiksematele e-poodidele ebaproportsionaalselt suur,“ on öelnud Eesti e-kaubanduse liidu juht Signe Kõiv.

Lisaks e-kaubanduse maksustamisele, mis on lõpp-punkti saamas, tuleb rahandusministrite koosviibimisel teemaks ka digimaks, mida mitmed Euroopa Liidu riigid soovivad internetihiiglastele nagu Facebook ja Google kehtestada.
„Ma arvan, et siin sai kainestavaks Itaalia otsus kinni pidada 6 protsenti digitaalsete teenuste müügist, kui üheks osapooleks on ettevõte, mis Itaalias kasumimaksu ei maksa,“ rääkis tolli- ja aktsiisipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
Jegorov avaldas lootust, et selle teemaga liigutakse nüüd kiiremini edasi, sest kui kõik liikmesriigid peaksid oma regulatsiooni kehtestama, siis tähendab see veelgi suuremaid probleeme.
Rahandusministrite kohtumisel loodetakse vastu võtta nõukogu järeldused, mis annaksid Euroopa Liidu suunised digimajanduse maksustamisega edasiminekuks, millega omakorda loodetakse tagada õiglasem maksutulu laekumine liikmesriikides.