Kristjan Pruul • 6 detsember 2017

Euroraha langus puudutab ettevõtjaid

Kaks kolmandikku teedeehitusele kulunud rahast on seni tulnud ELst  Foto: Raul Mee

2021. aastast on oodata Euroopa Liidu toetuste kuni 40% langust, mis võiks kõige murelikumaks teha majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi.

Viimasel seitsmeaastasel eelarveperioodil suunas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eri valdkondadesse miljardi euro jagu eurotoetusi.

Euroopa toetustel püsib praeguse seisuga suuresti teedeehitus, ettevõtluse toetamine ja ka IT-valdkonna rahastamine, selgub riigikontrolli aastaauditi kolmapäeval avaldatud lisadest. Ministeeriumi hinnangul tuleks pärast 2020. aastat jätkata enamiku nende tegevustega praegusel tasemel, sest rahastamise vähendamine seaks need valdkonnad raskuste ette. Kuidas seda teha, pole selge.

ELi osakaal ettevõtlustoetustes seni suur

Kõige vähem on riik ise seni pidanud oma eelarvest panustama ettevõtluse rahastamisse — seitsme aasta jooksul kulunud 800 miljonist eurost on vaid 11,5 miljonit tulnud riigilt, 480 miljonit Euroopa Liidust ning ülejäänud on toetusesaajate omaosalus, kuid olenevalt toetuse liigist on paljud meetmed olnud ka 90-100% ulatuses ELi rahastatud.

Suurematest eelarveridadest võib ministeeriumi hinnangul oodata, et vähem on probleeme laenude, tagatiste ja ekspordikindlustusega, sest need instrumendid peaksid ennast aja jooksul ise taastootma. Ettevõtete arengutoetused, kõikvõimalike klastrite ja teadus-arendustegevuse toetuste tulevane rahavajadus ja ka -allikas pole praegu selge, v.a nutika spetsialiseerumise teadus-arendusprogramm, mis peaks minema riigieelarvesse. Kardetavasti vajab raha juurde aga ekspordi arendamine ja nõustamistegevused, mille rahastamine peaks jätkuma muude tegevuste arvelt.

Kaks kolmandikku tee-ehitusest

Pea kaks kolmandikku praeguse eelarveperioodi vältel teede- ja transpordisõlmede ehitusele kulunud 690 miljonist eurost tuli ELi toetustest. Ministeeriumi hinnangul praegust kulutaset langetada ei saa, sest teede- ja raudteedevõrgu seisukord lihtsalt halveneks ja seaks ohtu liiklusohutuse.

Valdkonna rahastamise plaani hakatakse koostama tuleval aastal, aga on selge, et kui põhimaanteede olukord on paranenud, siis kõrvalmaanteed on juba praegu ebapiisavate investeeringute tõttu halvenenud. Veidi lihtsamalt võib minna transpordisõlmede — lennujaamade ja sadamate ehitusse minevate investeeringutega. Riigikontroll arvutuste järgi võib teedeehitus seetõttu vajada uuel eelarveperioodil riigieelarvest lisaks 155 miljonit eurot.

Mures on ka maantee-amet, sest neil oleks tarvis riigi kinnitust teehoiukava ulatusest ja rahastamisest 15 aastat ette, kuid seni on küll lubatud rahastamist suurendada, neid lubadusi aasta-aastalt jälle vähendades. Keeruline on uute teede tulevaste hoiukulude arvestamine, mida riigikontroll valitsusele auditis südamele paneb.

Auditi valimisse võeti kolm uut maanteelõiku, mille tasuvusanalüüsis teehoiukulusid oli arvestatud, kui mis tegelikkuses võisid osutuda nii varasema sarnaseks või suuremaks või väiksemaks. Põhjuseks siinjuures eelduseks võetud teehoiuhindade ja tegelike teehoiuhindade vahe suur kõikumine.

Õnneks saab lairibavõrk valmis

IT-valdkonnas rahastatakse praegu ELi toetusel internetiühenduste rajamist, X-teed, ajakohastatakse riigi teenuseid ning tehakse koolitusi. Ühtekokku 192 miljonist eurost (haridus- ja tööturumeetmeid arvestamata) tuleb 2014—2020 perioodil 163 miljonit eurot Euroopa Liidult.

Praegustest kulutustest on oodata, et lairibavõrkudele tulevikus raha enam ei lähe (EL osa 40 miljonit), kuid ülejäänud tegevused vajaksid raha pigem juurde.

Hetkel kuum