Tselluloositehase rajajad lubavad rohelist tootmist

11. detsember 2017, 14:45
Aadu Polli
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171211/NEWS/171219969/AR/0/AR-171219969.jpg
Ainult tellijale

Emajõe äärde kavandatav Est-For Investi puidurafineerimistehas võib hoopis vähendada Eestis fossiilsetest kütustest tekkivaid heitgaase - kuid kui suur on tehase biotekkeline süsinikujälg, ei ole veel analüüsitud.

Kõige varem 2022. aastal valmiva tehase töölevõtmisega seoses väheneb kasvuhoonegaaside teke eeldusel, et tootmisel tekkiva taastuvenergia müügi tagajärjel väheneb põlevkivielektri tootmine. Suureneb ka taastuvenergia osakaal tarbimises ning väheneb süsinikujälg ühe tonni valmistoodangu kohta, rääkis mõttekoja Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse vanemeksperdi Evelin Piirsalu Est-Fori tellitud uuringut tutvustades.

Tselluloositehasest taastuvenergiatootjaks

Fossiilsete kütuste tarbimine võiks uuringu järgi väheneda eeldusel, et toodetav elekter tõrjub välja praegu põlevkivist toodetava elektrienergia. "Tehas vajab tootmiseks soojust ja energiat ning tekkivast biomassist hakatakse mõlemat tootma," rääkis Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli. "Tehase käitamisel lihtsalt optimeeritakse seda soojusele, see tähendab, et elektrit jääb üle ja selle saab müüa tagasi üldvõrku." Üldvõrku müüdav elekter võiks eelduste järgi anda 14 protsenti praegu toodetavast taastuvenergiast, koos tehase omatarbega võiks kasv võrreldes 2016. aastaga olla kuni 48 protsenti.

Keskkonnaorganisatsioonid jäävad selle väite juures pigem kriitilisele seisukohale. Taastuvenergia tootmine on riigis kasvanud aastaid ning muude avatud turust tulenevate mõjutuste kõrval on taastuvenergia roll põlevkivielektri tootmise vähendamisel olnud mittetajutav. „Põlevkivielektri tõrjumine on väga julge järeldus,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse liige Siim Kuresoo, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et põlevkivist toodetava elektri kogus väheneb tulevikus kindlasti, aga seda regulatiivsetel põhjustel, ehk et tselluloositehase võiduks seda on raske pidada.

Toorme lähedus

Lisaks taastuvenergia tootmisele toodi SEI uuringus esile maanteevedude vähenemist, sest praegu veetakse Põhjamaadesse eksporditav paberipuu enamasti Põhja-Eesti sadamatesse. Tartusse kavandatav tehas seevastu oleks raiutavale metsale esiteks lähemal ja teiseks soovitakse kasutada rohkem raudteid.

Tehase maksimaalne toormevajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit puidutooret aastas. Sellest ühe miljoni kavatseb ettevõte hankida Eesti ja Läti saeveskitest puiduhakkena ning 2,3 miljonit kuupmeetrit Eestist ja Lätist paberipuiduna. "Raudteeühendus tehase läheduses on oluline, et saaks Tartu-Valga-Riia suunal tarnida puitu Lätist," rääkis Polli. Venemaa puidutarnega tema sõnul arvestatud ei ole.

Polli hinnangul raiemaht tehase käivitamisel ei kasva, sest tehase nõudlus mahub praegu Põhjamaadesse eksporditava paberipuu mahtude sisse ära. Milline on tegelik mõju raiele, jääb ka ELFi hinnangul ebaselgeks. „Ühe stsenaariumi järgi nõudlus ei kasva, sest turul mingi ostja jääb välja, teise järgi nõudlus lihtsalt lisandub. Eks tõde ole kuskil vahepeal, kuigi on selge, et puiduhinna tõus võib muuta majanduslikult kasulikuks ka praegu kõrvale jäetud metsade raiumise,“ ütles Kuresoo.

Arvutusest puuduv liidetav

Rafineerimistehase toodete eluea lõpus tekkivate heitmetega ei arvestatud, sest tehase tooteportfell ei ole teada, nende heitmete kohta saab jätku-uuringu 2019. aastal. „Paberi eluiga on kuni kuus aastat, tekstiilil rohkem, loomulikult mõjutaksid arvutuskäiku ka nende toodete eluea lõpul tekkivad heitmed, nii et süsinikujälje vähendamine on lõppkokkuvõttes väiksem,“ ütles Piirsalu.

Uuringu koostajate hinnangul seotaks tonni tselluloosi valmistamisel 1717 kilogrammi süsihappegaasi ekvivalente, sellest 1659 kilogrammi annab paberis seotud biogeenne süsinik ehk lihtsalt puit. Kui paberi ja teiste toodetest lagunemisel või põletamisel kogu varasemalt seotud süsinik tagasi keskkonda paiskuks, jääks süsiniku jalajälg ligikaudu nulli. Lisaks on eelduseks siis arvutus, et taastuvelektriga vähendatakse just põlevkivielektri tootmist.

Kui palju lõplik süsinikujälg selles uuringus toodust väiksemaks jääb, on raske isegi hinnanguliselt öelda, sest palju oleneb jäätmepoliitikast seal, kuhu tooted lõpuks müüakse – kui palju lõpetab prügimäel, kui palju põletatakse või taaskasutusse võetakse. Kuresoo hinnangul annab praeguse uuringu lugemisel tekkiv mulje, et paber kunagi ei mädane, lihtsalt vale pildi. „Lisaks süsiniku sidumisele on metsad ka süsiniku säilitajad, paber kindlasti ei ole parem süsiniku hoidja kui see, et lasta metsal lihtsalt kasvada,“ lisas ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. December 2017, 13:56

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing