Siberi karastusega vahendajad

20. detsember 2017, 06:00
OÜ Wellmax Baltic hööveldab Ida-Virumaal Kurtna külas siberi lehise saematerjali. Pildil töökollektiiv, esireas paremalt: ostujuht Priit Põldsepp, müügijuht Silver-Henri Tolk ja tootmise juhataja Andrus Arikas.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171220/NEWS/171219805/AR/0/AR-171219805.jpg

Siberi lehise saematerjali pakkujad on nagu ühepäevaliblikad – iga aasta tuleb keegi turule proovima, aga taandub üsna ruttu. Selles valguses tundub kaheksa impordiaastat vastu pidanud OÜ Wellmax Baltic tõelise veteranina.

„Jänes šampust ei joo,“ võtab Marek Hirtentreu, Wellmax Balticu tegevjuht Venemaa-suunalise äritegevuse kokku. „Saematerjali peame Venemaalt suures osas ostma ettemaksuga ning tihti ostame piltlikult öeldes põrsast kotis.“ Hirtentreu lisab, et firma hanketegevus Siberis sujub eelkõige tänu kolleegide Priit Põldsepa ja tema abikaasa, Siberist pärit Evgenia kontaktidele ja kogemusele.

Oma kommentaarid ja vastused saadab Hirtentreu e-postiga Hispaaniast. „Kaks korda aastas on vaja külastada kõiki Lääne-Euroopa kliente. Aasta lõpukuudel koostavad nad järgmise aasta plaane ja sel ajal peab olema aktiivselt liikvel, et tellimused kokku koguda,“ põhjendab ta pikemal ärikomandeeringul viibimist.

Idee taga nurjunud mööbliäri

Ida-Virumaal Jõhvi lähedal Kurtna külas tegutsev Wellmax Baltic tarnib Siberist siberi lehise saematerjali, töötleb seda vastavalt klientide soovitud mõõtmetele ja ristlõigetele ning müüb edasi peamiselt Lääne-Euroopa klientidele. Tegevus on nii tõhus, et tagas ettevõttele 611. koha Gaselli TOPis. Ettevõttel läheb jätkuvalt hästi – sel aastal tõuseb käive üle 300 000 euro võrra ja kasumit teenitakse 50 000 eurot rohkem.

Tootmishoone esine kitsuke plats on logodega kiletatud saematerjalipakke täis, vaevu mahub suur veok manööverdama. „See on täna juba neljas auto, aga on olnud ka üheksa autot päevas,“ lausub ostujuht Priit Põldsepp. „Siberist vagunitega saabunud saematerjal tuleb kiiresti autodega siia vedada, sest ladustamine on kallis.“

Kuna saematerjali Venemaalt vagunitega Eestisse tuua ei saa, rendib Wellmax Baltic laopinda Moskvas, Peterburis ja Pihkvas. Seal laaditakse lehise saematerjal autodele ja tuuakse üle piiri Eestisse. „Valdavalt me hööveldame ja sorteerime, aga mõned Siberist saabunud tooted saab kohe komplekteerida vastavalt kliendi tellimusele,“ räägib Põldsepp.

Wellmax Baltic asutati 2007. aasta suvel plaaniga hakata importima Hiina mööblifurnituuri brändi Wellmax. Pärast proovikonteineri kätte saamist loobuti koostööst tarnijaga, sest toodangu kvaliteet oli äärmiselt madal. Ärinime ettevõte muutma ei hakanud, küll aga muudeti ärisuunda – tekkis idee hakata importima siberi lehist.

Õppetund vangladiilist

„Meil oli Euroopas klient olemas ja olid ka potentsiaalsed tarnijad Siberis, aga kui poole aasta jooksul lubatud proovikoormat ei tulnud, lendasin koha peale asja uurima,“ meenutab Põldsepp. Algusaastail veetiski ta enamuse ajast Siberis, otsis koostööpartnereid ja tegi endale selgeks, millist lehist kannatab Euroopasse tuua. Siberis võib 500 kilomeetri kaugusel olla hoopis teine kliima ja seega ka teistsuguste omadustega puit.

Esimene vagun siberi lehise saetoodanguga saabus Eestisse 2009. aasta aprillis. Samal aastal registreeriti Krasnojarskis tütarettevõte Lartimber, mis algul vahendas toodangut Wellmax Balticule. Praegu toodab Lartimber servamata saematerjali ja müüb seda eksklusiivset toodet otse Lääne-Euroopasse.

Esimestel aastatel tegi Wellmax Baltic tihedat koostööd vanglatööstustega Siberis. Vanglast pärineb ka kõige värvikam vagun. See sisaldas lauatoodangut erinevatest puuliikidest – seedrist, männist, kuusest, haavas ja kõige vähem lehisest ehk seda, mida tegelikult telliti. Soovitud mõõtudest ei maksa mitte rääkidagi.

Põldsepa sõnul lõppes koostöö vanglatööstusega kolm aastat tagasi. „Hind oli küll väga madal, aga toodangu kvaliteet kehv ja asjaajamine keeruline,“ märgib ta. Praegu ostetakse materjal suurtest saeveskitest Kesk- ja Ida-Siberis.

Leidis Siberist naise

Põldsepp ei ole Siberist Eestisse toonud ainult lehise saematerjali, ta tõi Siberist ka naise. „Tutvusin Evgeniaga 2010. aastal, kui otsisin Krasnojarskis üürikorterit,“ ütleb ta. „Vaatasin, et rentimisega tegelevas firmas töötab keegi eestipärase perekonnanimega tütarlaps.“ Evgenia perekonnanimi oli Saar, ta on Siberisse küüditatu järeltulija. Evgenia töötab Wellmax Balticus logistikajuhina.

Oma tootmise käivitas Wellmax Baltic 2013. aasta kevadel, enne seda osteti hööveldamisteenust sisse. „Ida-Virumaal on kinnisvara odavam, samuti tööjõukulu väiksem,“ seletab Hirtentreu, miks nad soetasid Kurtna külas vana kartulihoidla ja kohendasid selle tootmishooneks. „Meil tuleb palju materjali Venemaalt läbi Peterburi, mis logistiliselt asub samuti lähedal.“

Lehist kui ilmastiku- ja mädanemiskindlat puitu kasutatakse peamiselt välitingimustes viimistlusmaterjalina. „Meie klientideks on ehitajad, kes vajavad katuse-, voodri- ja terrassilaudu,“ loetleb müügijuht Silver-Henri Tolk. „Meie klientideks on ka puitmaterjali edasimüüjad, kümblustünnide ja välimööbli tootjad, puidutöötlejad, majatehased ja eraisikud.“

Karmides tingimustes kasvava lehise puit on väga tihe ja veel tihedamaks muutub ta kokkupuutes veega. „Siberi külades kasutatakse seest tühjaks puuritud lehisepalke siiamaani kanalisatsioonitorudena,“ teab Põldsepp rääkida. „Ka Peterburi ja Veneetsia vanalinnas kasutati siberi lehist omal ajal samal otstarbel.“

Milline ütlus iseloomustab teie tegevust?

OÜ Wellmax Baltic tegevjuht Marek Hirtentreu

Jänes šampust ei joo. Kindlasti on meie äri iseloom riskantsem kui Euroopa Liiti importival või eksportival ettevõttel. Meie puhul oleks vale öelda, et tegemist on stabiilse ettevõtmisega, sest muutujaid, mis pole meie kontrollida, on liiga palju. Kompame pidevalt piire, vahel võidame, teinekord hävime. See ongi ettevõtjaks olemise võlu, et on usk, teostus ja tahtmine, aga lõpptulemust ette ei tea. Võib tunduda, justkui käiksime õhkõrnal jääl. Samas on tegevusaja jooksul olnud ainult üks autokoorem, mis pole meieni või kliendini jõudnud. See lihtsalt varastati Siberis tee peal ära.

OÜ Wellmax Baltic tegevjuht unistab

Ma unistamisega oma pead ei vaeva, pigem leian, et peavad olema kaugele ulatuvad eesmärgid ja selged sihid. Loodan, et viie aasta pärast on Wellmax Baltic jätkuvalt stabiilse kasvuga ettevõte. Kindlasti tahaksime tulevikus mitmekesistada lehise töötlemise võimalusi.

Lehisetöötleja kolm soovitust

1. Meeskond on edu võti. Tasub tööd ja vaeva näha hea ning usaldusväärse meeskonna loomisel. Kui on olemas meeskonnavaim ja liikmed teevad koostööd, saavutab firma paremad tulemused ja tihtipeale lahenevad pudelikaelad paremini. Kui firma köögipool on korras, jääb see ka klientidele hästi silma.

2. Eristu konkurentidest. Tuleb leida viis, kuidas teistest eristuda, ja oma erisus kõigile arusaadavaks teha. Meie kui väikefirma erinevus seisneb selles, et teeme turule tooteid, mida suuremad ettevõtted ei ole huvitatud tegema või ei saa tootmise eripära tõttu teha. Kuna meie tootmine pole automatiseeritud, teenindame kliente, kellel on eritingimused lehise profiili või kvaliteedi osas.

3. Ole jätkusuutlik. Ettevõte peaks alati otsima uusi sihtturge, kuhu toodet müüa, ning proovida hoida kliente erinevates majandusruumides. Meil on kliente kümnes riigis. Kui üks turg on jahtumas, saab tuge teistelt turgudelt ja loodetavasti aitab see raskemal ajal hoida äri stabiilsemana.

Nendele saab loota

Rene Visnapuu, saematerjali ja puittoodete edasimüüja ASi Puumerkki ostujuht:

Siberi lehise saematerjali pakkujaid, kes on Eesti turul vastu pidanud rohkem kui mõned aastad, saab ühe käe sõrmedel üles lugeda. Me ei osta lehist neilt kõigilt, oleme koostööpartneriks valinud ühe. See on Wellmax Baltic, kellega teeme koostööd neljandat hooaega. Wellmax Balticu meeskond suhtub professionaalselt oma tegemistesse, nad tunnevad siberi lehisega seotud valdkonda väga hästi. Nende peale saab alati loota, et nii kvaliteedi kui tarnete osas kõik toimiks.

Me tarnime lehise saematerjali edasi Soome, oma emaettevõttele. Kuna meil on hästitoimiv koostöö Wellmax Balticuga, on siberi lehise saematerjali tarnimine jäänud kontsernis üksnes meie kanda.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    14. December 2017, 14:32
    Otsi:

    Ava täpsem otsing