Palo: maksud pole mõeldud ettevõtluse karistamiseks

28. detsember 2017, 15:17
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171228/NEWS/171229773/AR/0/AR-171229773.jpg

Maksud ja muud meetmed ei ole mõeldud ettevõtluse karistamiseks, ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tööstusuudised.ee-le antud intervjuus.

Vaatlema ning kritiseerima kiputakse tema sõnul üksikuid makse, kuid kogu paketti tervikuna ei osata või taheta hoomata.

Mis puudutab kriitikat, siis Palo sõnul kritiseeritakse ikka neid, kes julgevad muutusi ja uusi algatusi ette võtta. “Kes midagi ei tee, sellel pole ka millestki kinni hakata ning midagi ei saa untsu minna ega ka õnnestuda.”

Tööstusuudised.ee küsis ministrilt aastalõpu intervjuus neid küsimusi, mis erialaliitudel hingel on.

Vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo:

Urve Palo, tööstuse erialaliitude hinnangul on majanduskeskkond muutunud ebastabiilseks ja iga päev võib karta mõnda uut maksu. Kuidas seda kommenteeriksite?

Riiklik sekkumine maksude või muude meetmetega ei ole mõeldud ettevõtluse karistamiseks või ebastabiilsuse loomiseks. Maksupakettide muudatuste puhul räägime pigem riigi prioriteetidest ning ühiskonna ja majanduse kui terviku huvidest lähtuvast fiskaalpoliitika elluviimisest, millel on otsene ja kaudne positiivne mõju ka ettevõtetele endile. Oluline on mõista maksupoliitikaga saavutatavat avalikku kasu, mis ületab teatud huvigruppidele tekitatud erakahju. Vaatlema ning kritiseerima kiputakse üksikuid makse, kuid kogu paketti tervikuna ei osata või taheta hoomata.

Olen nõus, et Eesti maksukeskkonna konkurentsivõimelisus tuleb tagada. Selles osas on juba praegu väljatöötamisel regulatsioon, mis võimaldaks rakendada valitud valdkonnas tegutsevatele energiaintensiivsetele ettevõtetele Euroopa Liidus lubatud minimaalset elektriaktsiisi määra.

Ressursside maksustamisel otsitakse lahendust, mis arvestaks kaevandamisõiguse tasu määramisel reaalse turuhinnaga. Antud on signaal, et loodusvara kasutusõiguse maksustamine peaks toimuma väärtuse (mitte mahu või kaalu) alusel ja olema seotud lõpptoodangu hinnaga maailmaturul.

Valitsus otsustas ära jätta varasema valitsuse poolt planeeritud diislikütuse hinnatõusu ja säilitada käibemaksuerand majutusasutustele. See kõik kokku maksab riigieelarvele üle 50 miljoni euro, kuid positiivsetest asjadest ju ei kiputa rääkima.

Palju olulisem on aga see, et meetmetel oleks selge fookus ekspordivõimekuse kasvule.

Tööstuse esindajate sõnul tunneb sektor, et riik pole tööjõuprobleemiga piisavalt tegelenud. Kas te isiklikult olete tundnud, et tööjõud on jäänud tagaplaanile?

Nõustun erialaliitude tööjõumurega – sellest on kõnelenud ka erinevad Eesti majanduse kohta koostatud raportid. Tööjõust rääkides on oluline mõista, et muutused ei juhtu üleöö. Näiteks pensioni- ja vanemahüvitise reformid, mis peaksid leevendama pingeid tööjõuturul, avaldavad mõju alles tulevikus.

Riigi poolt on astutud samme olukorra lahendamiseks ning kindlasti ei ole see tööjõuküsimus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vaates jäänud tagaplaanile. Tegemist on ühe prioriteetsema valdkonnaga, mis läbib paljusid programme ja meetmeid – näiteks IKT arenguprogramm või majandusministeeriumi poolt ellu kutsutud arvukad digioskuste programmid. IKT programmi raames plaanitakse Eestisse tuua 2000 IKT-spetsialisti.

Ei saa ka unustada töötukassa täiend- ja ümberõppeprogramme ja eriti 2017. aasta keskpaigas rakendunud meetmeid, mis võimaldavad seni kasutamata kohaliku tööjõu potentsiaali paremini rakendada ja pakuvad ümberõppevõimalusi ka töötavatele inimestele.

Siseministeeriumi juurde loodud töörühm on välja töötanud ettepanekud sisserände regulatsiooni muutmiseks, mida arutatakse lähiajal valitsuskabinetis. Isegi kui elamislubade kvoot jääb 0,1% tasemele, on lootust, et regulatsioon muutub paindlikumaks ja kooskõlas ELi regulatsioonidega avardab järgmisel aastal võimalusi värvata välistööjõudu.

Üks asi on töökäte puudus ja teine oskuste puudus. Siinkohal unustavad erialaliidud kahjuks ära, et nad istuvad meie kutseharidussüsteemis juhiistmel – ettevõtete esindajad on kaasatud kõigi kutsekoolide juhtimisse. Erialaliidud on osalised ka OSKA analüüsides.

Innustan tööstureid aktiivsemalt kaasa rääkima näiteks õppekavade arendamisel kui ka praktikavõimaluste loomisel. Praegu kipub see ettevõtjatelt nõudma lisaressursse ja paljudel puudub oskus praktikat süsteemselt läbi viia ja juhendada. Seda problemaatikat ilmestab ka hiljutine uuring töösturite seas, mis näitas, et pea pooled tööstusettevõtted ei ole astunud samme oma töötajate digioskuste arendamiseks.

Loe pikemalt ministri vastuseid tööstusuudised.ee-st.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. December 2017, 15:17

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing