Ümbrikupalga saaja enam puhta nahaga ei pääse

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 4. jaanuar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ümbrikupalga saaja enam puhta nahaga ei pääse
Maksuamet mängib mõttega hakata tulevikus karistama ümbrikupalga maksjate kõrval ka töötajaid, kes ümbrikupalka vastu võtavad.
Eilne Äripäev kirjutas, et maksu- ja tolliamet tahab ümbrikupalga maksjatel, eelkõige ehitussektoris, jalgealuse tuliseks teha. Üha enam tundub aga, et tulevikus ei muutu elu kibedaks mitte ainult ümbrikupalga maksjatel, vaid ka töötajatel, kes on nõus töötasu mustalt vastu võtma.
Idee käis välja rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov Äripäeva raadiosaates "Poliitikute töölaud". "Võib-olla riskin siin skandaali tekitamisega, kuid minu arvates võiks maksuamet kindlasti mõelda, kas ehk peaksime muutma senist lähenemist, kuidas ümbrikupalkade vastu võidelda," rääkis Jegorov.
Nimelt on seaduse järgi võimalik ümbrikupalga maksmise korral esitada täiendavaid maksunõudeid nii töötajatele kui ka tööandjatele, ent pikka aega on neid esitatud ainult tööandjatele kui töösuhte tugevamale poolele.
Liigume pikas plaanis selles suunas, et igasugune maksudega kavaldamine muutuks väga kalliks ja väga ebamugavaks.
Rivo Reitmann,
maksuameti peadirektori asetäitja
Samas on Jegorovi sõnul teada, et majandusel läheb hästi ja töökäsi on puudu, mistõttu ei tohiks töötajatel olla probleemi leida töökoht, kus makstakse ausalt palka. Seetõttu on tema sõnul alust eeldada, et ei ole ainult nii, et tööandja sunnib ümbrikupalka vastu võtma ja väärib selle eest ainsana karistust, vaid et ka töötajad ise on ümbrikupalga saamisega päri. Seega pakkus Jegorov välja, et võib-olla tasuks ka töötajatele lisanõudeid esitama hakata.
Maksuamet haub plaani
Maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tunnistas, et sama idee on ametis juba mõnda aega ringelnud. "Maksuamet otsib uusi meetmeid ning üks arutamisel võimalustest ümbrikupalkade vastases võitluses on kindlasti ümbrikupalga saaja suurem vastutus," ütles ta.
Reitmanni sõnul poleks see üks ja ainus meede. "Ümbrikupalgad on Eestis probleem ja selle vastane võitlus on maksuameti prioriteet. Me liigume pikas plaanis selles suunas, et igasugune maksudega kavaldamine muutuks väga kalliks ja väga ebamugavaks," rääkis ta.

Konjunktuuriinstituut avaldab varimajanduse uuringuid suvel. 2017. aasta suvel avaldatud uuringute järgi kaotas riigieelarve 2016. aastal ümbrikupalkade tõttu umbes 109 miljonit eurot. Selgus, et iga kümnes ümbrikupalga saaja töötab täiesti mustalt.
Reitmann lisas, et maksuamet otsib ümbrikupalkade vastaseks võitluseks meetmeid koos ettevõtjate ja erialaliitudega. Näiteks hakkas maksuamet eelmisel aastal avaldama ettevõtete kvartaalset käivete ja tasutud maksude infot. "See on esimene samm vähendamaks ümbrikupalkade probleemi koostöös ettevõtjatega," sõnas Reitmann.
Vähem kaitstud osapoole nõrgestamine
Reformierakondlasest riigikogu liikme, endise maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul ei lahendaks Jegorovi idee midagi. Nimelt on tema sõnul ka praegu maksuametil õigus ümbrikupalga saajale täiendavaid nõudeid esitada, kuid praktikas pole seda võimalust kunagi kasutatud.
"Tuleb rõhutada, et ümbrikupalkadelt maksu sissenõudmine on ikka väga keeruline ja haruldane võrreldes muude maksude kontrolli ja sissenõudmisega," selgitas Sõerd. Tema sõnul ei ole kohane, et rahandusministeerium survestab maksuametit töövõtjatele lisanõudeid esitama. "Asi on selles, et töövõtja on töösuhtes vähem kaitstud pool ja vaja on just riigi täiendavat kaitset, mitte nõrgestamist," ütles ta.
Sõerd lisas, et sisuliselt on riik ümbrikupalkade tõestamisel haldussuutmatu. "Esitan avaliku küsimuse maksuametile: kui palju oli eelmisel aastal kohtulikult tõendatud ümbrikupalga juhtumeid? Kolme suurima juhtumi puhul paluksin näidata, milliste tõenditega ümbrikupalga maksmine ära tõendati ja millistest summadest on jutt," rääkis Sõerd.

Seevastu ei viskaks Eesti ametiühingute keskliidu juhatuse liige Peep Peterson Jegorovi ideed kohe laualt, vaid ootaks suuremat diskussiooni.
"Kindlasti on osades sektorites töötajaid, kes on ka ise huvitatud ümbrikupalga saamisest, kuid see pole igal pool nii," ütles ta. "On ka sektoreid, kus töötajatel muud varianti polegi ja sellisel juhul jääksid nad justkui topelt vahele," lisas ta. Seega tasuks Petersoni sõnul üle vaadata, millistes sektorites töötajate niinimetatud karistamisest ümbrikupalgaga nõustumisel ka reaalselt kasu oleks.

Ka tööandjate keskliit on Jegorovi ideega päri. "Töötaja vastutuse suurendamine töösuhtes on meie arvates õige suund. Töölepingul on ikkagi kaks võrdset poolt, kes peavad oma osa eest võrdselt ka vastutama, iseasi, milline on töötajate teadlikkus tema palgalt tasutud maksudest," vahendas tööandjate seisukohta keskliidu nõunik-kommunikatsioonijuht Andres Kask. "Uuringute põhjal on inimeste valmisolek ümbrikupalka vastu võtta suurenenud," lisas ta.
Riik on ise ümbrikupalga vohamises süüdi
Ümbrikupalkade puhul on väga keeruline tõendeid saada. Praktikas on selleks näiteks vaatluse või läbiotsimise käigus tööandja kontorist saadud kaustad, kus on oma tarbeks näidatud, milliseid rahasummasid maksti ametlikult, milliseid mustalt. Aga põhiliseks tõendusmaterjaliks on ikka töövõtja ütlused, et ümbrikupalka on vastu võetud. Maksuameti praktikas on tõendusmaterjaliks olnud ka töövõtja pangakonto väljavõtted. Aga need sularaha sissemaksed saavad olla vaid kaudseks tõendiks. Kui nüüd riik hakkab töövõtjat täiendavalt karistama, siis kaob ümbrikupalga saajal igasugune motivatsioon ümbrikupalka maksnud tööandja vastu tunnistusi anda. See on ka põhjus, miks maksuamet pole töövõtjat sanktsioneerinud, muidu ei saaks ju töövõtjalt vajalikke ütlusi.
Kõige tõhusam ümbrikupalga maksmise vastane meede on seni riigi sõnum, et ümbrikupalga saajad kaotavad tulevikus pensionis. Praegune valitsus on aga andnud sõnumi, et tulevikus seotakse pensioni esimene sammas tasutud sotsiaalmaksust lahti. Sellega võtab riik ise ära kõige olulisema motivaatori ümbrikupalka leviku piiramiseks. Seega, kui riik ise loob soodsa pinnase ümbrikupalkade vohamiseks, siis need ka vohavad.
Maksuvaba miinimum kallab õli tulle
Kask lisas, et ümbrikupalkade ja varimajanduse vastane tegevus on kindlasti tööandjate keskliidu liikmetele oluline teema. "Siin aga ei tohiks eelkõige riik ise õli tulle valada," ütles ta.
Nimelt, mida kõrgem on maksukoormus ja mida keerukam maksude maksmine, seda suurem on ka surve varimajanduse tekkeks ja kasvuks. Näiteks suurendatakse tulumaksuvaba miinimumi reformiga alates 1200 euro suuruse kuupalgaga inimese valmisolekut osa palka ümbrikus saama, ütles Kask. "Reformi mõju on küllalt kallis ja tekitab riigiaparaadile endale koormust juurde. Maksukontrollide kulu maksab aga aus maksumaksja kinni," selgitas ta.
Inimeste valmisolek ümbrikupalka vastu võtta suurenenud.
Andres Kask,
tööandjate keskliidu nõunik-kommunikatsioonijuht
Tulumaksuvaba miinimumi tõus on ka kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul midagi, mis suurendab ümbrikupalkade maksmist. Saates "Poliitikute töölaud" ütles ta, et maksuvaba miinimumi tõus on muutnud süsteemi liiga keeruliseks. See aga mõjutab tema sõnul inimeste maksekäitumist, kuna motiveerib paljusid ümbrikupalka maksma ja seda ka vastu võtma. "Seega ei mõju tulumaksuvaba miinimumi tõus ümbrikupalkade vastu võitlemisele sugugi hästi," ütles ta.
Ka Sõerdi sõnul on ümbrikupalkade probleemi juures kõige olulisem see, et riik loob oma küündimatu maksupoliitikaga soodsat pinnast musta palga maksmiseks. Ta tõi näiteks alkoholipoliitika. "Kui riik on loonud soodsa pinnase piirikaubanduse levikuks, siis see ka vohab," ütles Sõerd.
Rivo Reitmann kommenteeris, et igal maksumuudatusel on potentsiaal mõjutada inimese käitumist ühes või teises suunas. "Kui asjad on lihtsad, siis on kindlasti ka suurem tõenäosus, et reeglitest peetakse kinni," ütles ta. Siiski ei vähenda maksuvaba tulu muudatus maksuameti hinnangul inimeste motivatsiooni oma tulusid korrektselt deklareerida – kuid mingi mõju sellel ilmselt siiski on, tunnistab amet.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum