Ühe meetmena kaalub maksuamet ehitusobjektil viibivate töötajate registreerimist.  Foto: Raul Mee

Maksu- ja tolliamet tahab ümbrikupalga maksjatel jalgealuse tuliseks teha, seda eelkõige ehitussektoris.

Maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juhi Oscar Õuna sõnul kaalub amet mitme ümbrikupalga vastase meetme kasutuselevõttu, mille hulka kuuluvad peatöövõtja vastutuse suurendamine, alltöövõtu ahela piiramine ja töötajate objektil registreerimine.

Ehitusfirma Rand & Tuulberg Grupi juhataja ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand ütles, et ehitusfirmad on meetmetega üldiselt päri, aga maksuametilt oodatakse efektiivset infovahetust, mis peaks ettevõtjate täiendavat halduskoormust minimaliseerima.

Tõsi, meetmed on alles analüüsi- ja arutlusfaasis ning nende eelduseks on ka mitu seadusemuudatust. Samas on küllaltki tõenäoline, et mingil kujul muudatused tulevad.

Peatöövõtja vastutus võib suureneda

Esimese meetmena võib maksuamet kasutada Õuna sõnul solidaarset vastutust. See tähendab, et peatöövõtja roll ja vastutus suureneb kogu alltöövõtu tarneahelas. Põhjuseks on asjaolu, et peamiselt maksavad ümbrikupalka just alltöövõtjad.

"Lihtsustatud mõte on selles, et paika on pandud teatud riskinäitajad, mis annavad aimu, kas ettevõte tegutseb ausalt või mitte. Näitajate hulka kuuluvad madal keskmine palk, puudulikud töötajad või töötajate puudumine." Sellise ettevõttega tehingusse minnes vastutaks peatöövõtja ka tasumata jäänud maksukohustuste eest. See peaks tekitama olukorra, kus peatöövõtjad hakkavad oma koostööpartnereid põhjalikumalt kontrollima.

Antud reeglite kehtestamiseks on vaja aga seadusmuudatust. Detaile ei ole Õuna sõnul veel paika pandud. "Millisel kujul see tuleb, milline on tehingumaht ja kelle puhul see rakendub, need detailid ei ole selged. Aga oleme algust teinud."

Väiksemad objektid jäävad tõenäoliselt puutumata

Tõenäoliselt väiksemate objektide puhul uued reeglid ei rakenduks ning pisemad hooldus- ja korrastustööd jäävad puutumata. Õuna sõnul tuleb kokku leppida konkreetne summapiirmäär.

Ehitusfirmasid esindav Raivo Rand ütles, et sellise muudatuse järel peaks maksuamet ka kvaliteetset infot hakkama pakkuma. "Kui saame MTA lehelt teada, kas firma käitub korrektselt või mitte, siis erilisi halduskulusid sellega ei kaasne," rääkis ta. Õuna sõnul suudab maksuamet ettevõtete korrektsuse kohta hakata infot jagama alates 2018. aasta keskpaigast, mil ametil valmib ka uus e-keskkonna lahendus.

Marko Raudsik,,  Ehitustrusti juhatuse liige

Kõiki kontrollida on keeruline

Võõrtöölised tulevad ehitusplatsidele kellegi teise kaudu ja kogu see kontroll maksab ilmselt sama palju kui sealt teenitav tulu, ja see maabub siis kellegi teise rahakotti. 

Iga inimest kontrollida on keeruline. Siis peaks kindlasti olema rohkem tuttav seadustega, et mida võib teha ja mida võib kontrollida. Kõige lihtsam oleks, kui oleks register töötajate nimedega, kellel riik on lubanud Eestis töötada ja kes on need Eesti töötajad, kes on lubatud. Kui oleks nimekiri isikukoodidest, passinumbritest, keda tohib platsile lasta, siis on võimalik teha mingi rakendus ja kuidagi seda jälgida. 

Kiipkaardiga on lihtne, aga küsimus on, kellele ma selle kiipkaardi annan. Kui see oleks selge, siis oleks kiipkaardi väljastamine iseenesest lihtne. Aga kui platsile tuleb mõni vene keelt kõnelev töötaja, kas ta on sel juhul meie lubatud kodanik, Ukraina lubatud kodanik, Poola lubatud kodanik või mitte lubatud kodanik? Kuidas seda kontrollida? Praegu täpselt ei tea.

Rand nentis, et lõplikult uus lahendus probleemi siiski ei lahenda, sest esialgu hakkaks see kehtima riigihangete puhul, mis moodustavad hoonete ehitusturust vaid 30 protsenti.

Alltöövõtu ahela piiramine

Teise meetmena on maksuamet välja toonud alltöövõtu ahelate piiramise. "Konkreetsete kontrollide tulemustest on selgunud, et paljud ehitustöövõtu ahelad on tehtud 7–10 alltöövõtjaga ahelaks. Oleme ehitusfirmadega ühel meelel, et mingit konkreetset ärilist loogikat seal ei ole," ütles Õun.

Sageli on ahelad tehtud selleks, et hoiduda kõrvale maksudest ja tekitada vahefirmasid, mille kaudu raha välja viia. "Sellest ka mõte, et teatud tingimustel seatakse sellisele ahelale keeld. Samas on siin vaja täpsemat ja konkreetsemat arutelu. Keeldude ja käskude seadmisega on alati nii, et peab põhjalikumalt analüüsima, kas see on mõttekas," rääkis Õun.

Ehitusfirma jaoks pole pikk ahel otstarbekas

Rand nõustus, et peatöövõtja jaoks pole pika ahela tekitamisel mingit mõtet. "Sa võid mingil põhjusel võtta endale ühe või kaks paralleelset alltöövõtjat, kes tegelevad erinevate tööliikidega. Kui kett läheb kolmest firmast pikemaks, on see tegelikult skeemi ülesehitamine mingil muul eesmärgil," nentis ta.

Oscar Õun  maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht

Ümbrikupalk on varimajanduse osana tõsine murelaps. Eelmisel aastal jäi ümbrikupalkade tõttu saamata umbes 100 miljonit eurot, millest 20 miljonit moodustab ehitussektor. Selle tõttu on see maksuameti prioriteet. Mõnevõrra on olukord siiski paranenud, sest 2015. aastal jäi maksudena saamata 150 miljonit.

Töötamise registri eelsel perioodil (enne 2014. aastat) oli meil palju musta tööjõudu ning ümbrikupalka maksti täies mahus. Praegu on probleem aga osaline ümbrikupalk. Peamised valdkonnad ehituse kõrval on teenindus, majutus ja toitlustus. Mustalt makstakse palka just sektorites, kus sularaha osakaal on suurem.

 

Raivo Rand  Rand & Tuulberg Grupi juhataja, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees

Kui näeme, mis hindadega teatud firmad töötajaid peavad ja omadega kuidagi välja tulevad, siis seal peab olema ebaõiglasi nippe. Ehitusfirmade liit on seisukohal, et maksud peab riik kätte saama ning ümbrikupalkade maksmine tekitab ebatervet konkurentsi. Oleme koostööd teinud ka maksu- ja tolliametiga, aga väga heade lahendusteni pole veel jõutud.

Samas on peatöövõtjal olukorda raske kontrollida. "Seda, kas ettevõte on külge pookinud kolm või neli lepingut, meie teada ei saa. Seda näeb hiljem maksuamet," selgitas Rand.

Õun ütles, et üks võimalus olukorra parandamiseks on muuta lepinguid. Hankija peaks hankelepingu tingimusi täiendama selliselt, et alltöövõtjal oleks peatöövõtja ees kohustus teatada, kui mõni ettevõte võetakse omakorda enda alla tööle.

Kas kohustada registreerima tööjõudu objektil?

Kolmanda meetmena kaalub maksuamet ehitusobjektil viibivate töötajate registreerimist. See tähendab, et ehitusobjektile ei saaks ligi töötajad, kes ei oleks ennast kuidagi tuvastanud.

"Elektrooniline registreerimine täidab eesmärgi, et peatöövõtjal on selge ülevaade sellest, kes objektil viibivad," ütles Õun. "Tahame ka ettevõtja elu muuta võimalikult lihtsaks ning hoida halduskoormust väiksena. Teatud juhtudel ühilduvad andmed kohe maksuameti andmebaasiga ning täiendavalt ei pea erinevaid andmeid esitama."

Kiipkaardisüsteem, telefonirakendus või rinnasilt

Täpsemaid lahendusi praegu veel paigas ei ole, aga maksuamet on IT-spetsialistide ja tarkvaraarendajatega aktiivselt mõtteid vahetanud.

Üks lahendus on näiteks kiipkaardisüsteem või rinnasilt. Teisalt kaalutakse ka mobiiltelefoni rakendustega sisselogimist ning biomeetrilisi lahendusi. Tähtsam küsimus peitub selles, kuidas tagada olukord, kus registreerimist täidetakse nõuetekohaselt ka juhul, kui ehitusobjekt ei ole piiratud. "Kui objektil on näiteks 4-5 sissekäiku, kuidas tagada seda, et objektile ei saa isikud, kes ei peaks sinna saama," rääkis Õun.

Rand nentis, et ümbrikupalgal see jalgu alt siiski ära ei löö, aga peatöövõtja elu muutub lihtsamaks. "Selline tuvastamissüsteem on hädavajalik, et peatöövõtja kindlalt teaks, kes tal platsi peal toimetavad. Mõnel objektil võib kontrollimine olla raskem, samas tekivad ka võimalused sellist inimest kontrollida töö ajal."

Madala palgatasemega riigi raha ei saa

Sel aastal kehtima hakkav uus riigihangete seadus sätestab, et pakkujate palgatase peab sektori keskmisega võrreldes olema teatud tasemel.

"Maksuametil on selge arusaam ja sõnum, et riigi arvelt rehepaplusega tegelemisel ei peaks raha ettevõtjateni tagasi jõudma. Nende ettevõteteni ei peaks riigi tellimused jõudma," ütles Õun.

Ehitussektori kogukäibe mahust läheb umbes 25 protsenti ettevõtetele, kelle keskmine töötasu on väiksem kui 70 protsenti sektori keskmisest, rääkis Õun. See piir jookseb umbes 760 euro juurest. Ehitusfirmade jaoks on see Randi sõnul töövõit.

Rand pakkus välja, et suurendada võiks ka tellijate vastutust. "Kui vaatame üle lahe, siis tegelikult algab vastutus tellijast. Tema peaks teadma, kes platsil toimetavad ja mismoodi toimetavad. Tal peaks olema täielik huvi selle vastu, kas makse makstakse korralikult. Lisaks sellele on hea teada ka kvalifitseeritust."

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt