Kinnisvara odavneb kogu Rootsis

"Suurema krahhi ennustajad peavad küll tõenäoliselt pettuma ja SEB hinnangul piirdub hinnalangus kuni 15 protsendiga. Negatiivsemale stsenaariumile on hetkel väga raske leida makromajanduslikku selgitust," lisas Nestor. Siiski on prognoos paari kuu taguse ajaga võrreldes muutunud pessimistlikumaks, novembris oodati augustikuisest tipust languseks 5-10 protsenti.

Swedbank Eesti peanalüütik Tõnu Mertsina prognoosis, et elamukinnisvarea tugeva pakkumise ning eluasemelaenudele rangemate nõuete tõttu jäävad hinnad veel vähemalt lähemal ajal langusesse, kuid selle taga ei ole fundamentaalsed muutused nõudluses.

"Rootsi kodumajapidamiste kindlustunne on tugev ja nende intressikoormus on sissetulekute suhtes ajalooliselt väikseim. Rootsi majanduse üldine olukord on hea ja seetõttu on kinnisvarasektorist ülejäänud majandusse ülekanduvatel mõjudel piiratud efekt. Ehitusmahtude kasv peaks aeglustuma ning eluasemehinnad peaksid sel aastal tasapisi stabiliseeruma," kommenteeris Mertsina, kuid hoiatas, et olukorra halvenemise risk veidi pikemas vaates jääb üles, kuna soodne väliskeskkond, mis on aidanud kaasa Rootsi majanduskasvule, ei jää alatiseks püsima.

Nordea Markets oli veel paari nädala eest prognoosinud, et aasta lõpus korterite hinnalangus pidurdub ja siin-seal isegi tõuseb. Nüüd ootavad analüütikud, et hinnad mõne kuu pärast taastuvad. "Jaanuaritehingute põhjal on veel vara midagi ennustada, sest tehinguid oli aasta algul vähe, kuid uute ja vanade korterite pakkumine on võrdlemisi kõrge ning see võib hinnalangust tuua veel lähikuudel," kirjutab Nordea Marketsi peaanalüütik Andreas Wallström.

"Pikemas perspektiivis ei kavatse me oma prognoosi stabiilsete eramuhindade kohta küll muuta. Hindade pideva languse jaoks peaks midagi muutuma ka majapidamiste elamiskuludes. Nii kaua kuni kodulaenude intressimäärad jäävad madalaks on ka pikemat langust turul keeruline ennustada," lisab ta.

Rootsi oli üks vähestest riikidest, kus 2008.-2009. aasta finantskriis ei põhjustanud kinnisvarahindade langust. Hinnakasv taastus kohe, kui keskpangad alustasid intressimäärade vähendamist. Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Eurostati koostatav eluasemehinnaindeks kasvanud ELi riikides keskmiselt 6% ja Rootsis 75%. Suuremates linnades, nagu Stockholmis, veelgi rohkem.

Mihkel Nestor on varem tähelepanu juhtinud ka asjaolule, et elamuehituse tempo kasvas möödunud aastal jõudsalt. Esimesel poolaastal alustati enam kui 33 000 ehitusprojektiga ning eelmisel aastal oodati turule 70 000 uut eluaset. Riikliku ehitus- ja planeerimisameti Boverket andmetel on samas kuni 2020. aastani turul nõudlust 80 000 uue kodu järele aastas.