Saaremaa sild meelitab rahastajaid ka üle ookeani

Ta lisas, et need fondid otsivad rahastamiseks just kontsessiooni ja riigiga koostöö projekte. „Nii et selles suhtes ma tunnen ennast aina kindlamalt, et selle raha me raudselt korjame kokku, kui me sinnamaani jõuame.“

Pole isiklik rikastumise projekt

Hein rääkis, et tagasiside projektile on olnud üldiselt positiivne, kuid on olnud tuntud inimeste seas ka solgiga ülevalajaid. Praegu on käsil kohtumised Saaremaal ja Muhu vallas, et teha selgitustööd.

„Eesmärk on olla hästi avatud ja mitte lasta tekkida endale selline kuvand, et küllap see mingi Heina rikastumisprojekt on. Ei, ei ja veel kord ei. See on Eesti projekt. See on parteide ja poliitika ülene ja me tahame midagi Eesti jaoks ära teha,“ rääkis ta. Hein rõhutas, et silla tootlus ei saa olema kõrge ja kui liiklusvoog osutub oodatust madalamaks, võib tekkida küsimus, kas projekt on üldse tasuv. „Või siis kui silla hinnaks kujuneb 400 miljoni asemel hoopis 550 miljonit, siis on väga kahtlane, et investorid sinna tulevad. Rääkimata dotatsioonidest, millega riik peaks seda toetama.“

Hein märkis, et ta on küllalt kaua investeerimismaailmas olnud ja suudab oma isiklikku raha panna tükk maad parema tootlusega projektidesse. „Et sellist 20-25 aastase tasuvusega investeeringut teha, otsivad investorid minimaalselt 7-20 protsenti omakapitali tootlust. Meie saame rääkida 5 protsendist.“