Säästumeetmete rakendamine riigile sedavõrd olulises tee-ehituses oli ka põhjuseks, miks riigikogu liikmed Henn Põlluaas, Martin Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru ja Arno Silla esitasid 18. detsembril ministrile arupärimise Tallinna-Tartu maantee projekti normidele mittevastavuse kohta. Arupärijad viitasid asjaolule, et Tallinna-Tartu maantee Kose-Ardu teelõik ja Ardu-Võõbu teelõik on ette nähtud I klassi maanteena, kus projektkiiruseks on arvestatud 120 km/h. Vastavalt tee projekteerimise määrusele peab vastavate teelõikude ristlõige olema iga sõiduraja kohta 3,75 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2,5 meetrit.
Arupärijad juhtisid tähelepanu, et kõnealuste teelõikude projektides on aga iga sõidurada hoopis 3,5 meetrit, mis on 25 cm võrra kitsam kui peaks. Sama lugu on kindlustatud peenra laiusega, mis on 2 meetrit, kuid peaks olema 50 cm laiem. Kummagi projekti raames on projekteeritud jätta välja ehitamata viimane kiht asfaltbetooni.
Arupärijad märkisid, et tegemist on kehtivate normide rikkumisega, mille tagajärjel kannatab oluliselt valmiva teelõigu kvaliteet, vastupidavus ja liiklusohutus. Tulenevalt sellest sooviti ministrilt saada selgitusi.
Minister rõhub Rootsi kogemusele
Simson märkis oma vastuses, et majandus- ja taristuministri määrus "Tee projekteerimise normid" lubab kasutada teede projekteerimisel Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale, kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks.
„Otsimaks võimalusi piiratud vahendite olukorras saavutada maksimaalset tulemust, on Maanteeamet aastate jooksul uurinud paljude erinevate riikide praktikaid. Sageli kasutatakse Eestis teede projekteerimiseks Rootsi norme, mis tagavad Põhjamaade tasemel liiklusohutuse,“ ütles Simson.
Ta selgitas, et Tartu maantee projekti tegemisel on tee ristlõike valimisel aluseks Rootsis kehtivates teeprojekteerimist käsitlevates juhendmaterjalides toodud sõiduraja ja kindlustatud peenra laiused. „Sõiduradade laius 3,5 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2 meetrit võimaldab analoogselt Aruvalla–Kose lõiguga hooajalise lubatud suurima piirkiiruse suurendamist,“ põhjendas minister.
Simson lisas, et Euroopa maanteeametite peadirektorite nõukogu koostatud juhendmaterjalis, mis käsitleb ohutu teega külgnevate alade projekteerimist, on esitatud informatsioon eri riikides kasutatavate teepeenarde laiuste kohta. Ka antud kokkuvõttest selgub, et teepeenar laiusega 2 meetrit on antud lahenduse puhul piisav.