Kuidas tulusid deklareerides võimalikult vähe kaotada?

15. veebruar 2018, 06:00
Ranno Tingas
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180215/BORS/180219849/AR/0/AR-180219849.jpg
Ainult tellijale

Kuigi tulude deklareerimisel tänavu veel olulisi muudatusi pole, juhivad nii maksuamet, investorid kui ka analüütikud tähelepanu mitmele ohukohale, mis võivad tuua suurema maksukoormuse.

Seejuures on oluline, kas investeerida ettevõtja või füüsilise isikuna.

„Kõik tulud tuleb õigeaegselt deklareerida, sest kui tulud hiljem välja tulevad ja juurdemaksmise tähtaeg möödas, tuleb maksta ka intresse,“ rõhutas Eesti maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere kõige olulisemat.

Aktsiainvestoritel soovitab ta aga väärtpaberite deklareerimisel kindlasti üle vaadata instrumentide soetushinna. „Kahjuks ei ole soetusmaksumus deklaratsioonis eeltäidetud, on ainult müügihind, ja siin peab ise tähelepanelik olema ning vaatama, et need saaks täidetud – vastasel juhul tuleb tasuda liiga palju tulumaksu,“ lisas ta.

Füüsiline isik võidab investeerimiskontost

Seejuures on investeerimiseks mitu viisi, millest levinumad on rahapaigutamine kas füüsilise isikuna või äriühingu alt. „Füüsilise isikuna on hea investeerida, kui seda tehakse passiivselt pikema ajahorisondi jooksul ning eelistatakse klassikalist finantsvara,“ soovitas Ernst & Young Balticu partner, maksuekspert Ranno Tingas. Ta lisas, et sel juhul on võimalik kasutada investeerimiskonto eeliseid ning hoida maksuarvestust üsna lihtsana.

Täpsemalt saab investeerimiskonto abil raha mitte välja võttes maksustamist edasi lükata ning kahjumid maksustamisel arvesse võtta. Nii läheb maksustamisele investeerimiskontolt väljavõtmise hetkel ainult see osa väljamaksest, mis ületab investeerimiskontole kantud vahendeid.

Lisaks saab füüsiline isik eelise dividendiaktsiate maksustamisel. „Dividendiaktsiate korral tekib portfelliinvesteeringutelt äriühingu puhul topeltmaksustamine, kuid füüsilise isiku puhul seda muret ei ole,“ sõnas Tingas.

Ta tõi välja, et kuigi investeerimiskonto süsteem on Eestis kasutusel 2011. aastast, juhtub ikka, et selle eelistest saadakse aru alles siis, kui päevakorda tekib finantsvara müük. „Seekord tasuks olla targem ning eelmisel aastal ostetud finantsvara puhul teha kohe otsus, kas see on soetatud läbi investeerimiskonto, ning selle valiku korral korrekteselt deklareerida ka oma pangakonto investeerimiskontona,“ soovitas Tingas.

Lisaks ei tasu unustada, et ehkki enamasti on välismaa dividenditulu maksuvaba, siis tuleb piiride tagant saadud omanikutulu ikkagi deklareerida. „Euroopa Liidus toimib maksuametite vahel infovahetus hästi ning seetõttu otsivad maksuametnikud taga deklareerimata tulu – sealhulgas ka maksuvaba,“ selgitas Tingas.

Veel rõhutas Tingas, et kuna Eestis on üleüldine tulumaksukohustus, siis kuulub ka uudsetest finantstoodetest saadud tulu maksustamisele. „Näiteks realiseeritud kasum krüptovaluutast, tulu ühisrahastusplatvormidel jne,“ loetles ekspert.

Suured summad ettevõtte alla

Kui investeeritavad summad on suuremad ning raha paigutatakse teistesse varaklassidesse peale aktsiate, võib kasumlikum olla investeerimine ettevõtte kaudu. „Äriühinguga kaasneb kulusid ja rohkem bürokraatiat, kuid piisava varade hulga korral ei ole need takistuseks,“ tõdes Tingas. „Nii saabki usaldada kogu arvestuse raamatupidamisteenuse pakkujale.“

Äriühingu eelis tuleb Tingase kinnitusel välja mitme varaklassi puhul. „Näiteks kinnisvara, valuutatehingud, laenud, vanavara jms,“ märkis ekspert. Sellegipoolest kaasneb ettevõtte kaudu investeerimisega ka kitsaskohti. „Äriühingu aastaaruanded on avalikud, füüsilise isikuna tehtud investeeringud jäävad aga enda teada,“ tõi Tingas näite.

Üha populaarsemaks muutuva ühisrahastuse investoril on samuti eelis äriühingu alt investeerides. „Ühisrahastuse puhul peab arvestama, et maksuameti juhiste järgi tekib maksustatav tulu siis, kui see laekub inimese kontole ühisrahastuse portaalis – seega maksukohustus on tekkinud ka siis, kui seda kulu ei ole välja võetud ja see on uuesti investeeritud,“ viitas Tingas sellele, et füüsiline isik ei saa selles varaklassis maksustamist edasi lükata.

Samuti on probleemiks, et füüsiline isik saab täna kasu-kahju tasaarveldada ainult väärtpaberite puhul, kuid muude varaklasside, sh ühisrahastuse puhul maksustab riik kasumit. „Kahjum ei lähe kuidagi arvesse - selle riski maandamiseks on abi äriühingust,“ lõpetas Tingas.

Segane tulevik

Kui sel aastal deklareeritakse 2017. aasta tulusid ning suuremaid muudatusi selles ei ole, siis järgmisel tuleb investoril arvestada uute maksumuudatustega. Nendega tuleb arvestama hakata juba praegu.

„Kogu süsteem on läinud sellest aastast nii spetsiifiliseks ning nüüd sõltub palju palgast,“ rääkis dividendiaktsiatesse eraisikuna ning laenudesse, kinnisvarasse ning spekulatiivsestesse aktsiatesse juriidilise isikuna investeeriv väikeinvestor Jaak Roosaare.

Roosaare arvates on lihtne rusikareegel, et kui eraisik teenib 2100 eurost suuremat kuutulu, siis on mõistlik investeerida eraisikuna investeerimiskontot kasutades. Erandina toob ta üürikinnisvara, mille tulu läheb tarbimisse ja mida on seetõttu ka eraisikuna mõistlik omada. „Siin tuleb aga kindlasti arvestada, et saadud tulu mõjutab tulumaksuvaba miinimumi,“ rõhutas ta. Roosaare tõi veel välja, et endiselt on parim viis eraisikuna maksuvaba tulu saada oma kodu müük korra kahe aasta tagant.

 

Ettevõtte osakapital võib maksu alla sattuda

Kinnisvarainvestor ning koolitaja Peeter Pärtel juhtis ettevõtjate tähelepanu sellele, et ka maksed osakapitali tuleb kolme aasta jooksul deklareerida, vastasel juhul kuulub ka see tulevikus maksustamise alla.

„Kui teed enda ettevõttesse osakapitali sissemakse, siis lisaks äriregistrile tuleb sellest teada anda ka maksuametile läbi TSD deklaratsiooni lisa 7 esitamise,“ rõhutas Pärtel. „TSDd saab parandada kuni kolm aastat pärast tähtaega ja kui see jääb tegemata, siis kaob võimalus oma raha maksuvabalt ettevõttest tagasi saada,“ viitas ta võimalikele probleemidele ettevõtte lõpetamisel.

Kinnisvarainvestor ja koolitaja Peeter Pärtel.

„Paljud pole sellisest nõudest kuulnudki,“ nägi Pärtel probleemi. Ka asjaga kokku puutunud investor Toomase fänn on süsteemi suhtes kriitiline. „Selliste juhtumite puhul mõtlen alati, et mis takistab maksu- ja tolliametil saata ettevõtte ametlikule e-mailile kiri, et nüüd tuleb selline asi teha? Igasugu ähvarduskirju, kui deklaratsioon jääb paar päeva hiljaks, saadavad küll,“ lausus ta.

Maks ja maksuvabastus ei kehti lõputult

Tampere sõnul on olukord tõesti selline, et omakapitali sissemaksete ulatuses on võimalik hiljem maksuvabasid väljamakseid teha, kuid maksudeklaratsioonide parandustele kehtivad üldtähtajad. „Maksuvabastuste deklareerimisele ei ole erandeid kehtestatud,“ märkis ta. „Üldine maksudeklaratsioonide parandamise tähaeg on kolm aastat ning viis aastat juhul, kui maksudeklaratsioonil on tahtlikult valeandmeid esitatud,“ rõhutas Tampere.

Maksu- ja tolliameti perssiesindaja lisas, et nii nagu ei ole võimalik maksu määrata lõpmatult, ei ole ka maksuvabastusi võimalik kasutada lõpmatult. „Kui ettevõtja või ka eraisik ei ole maksustamise reeglitega kursis, siis on paratamatu, et võib tekkida olukord, kus mingi maksuvabastuse võimalus aegub või tekib hilisemal kontrollil täiendav maksukohustus koos intressiga,“ tõdes Tampere. „Kui 2015. aasta osakapitali sissemaksete deklareerimise reegel tuli, sai sellest palju ka raamatupidajatele räägitud.“

Tampere selgitas veel, et 2015. aastal tuli deklareerida sissemaksete jääk tulumaksuseaduse mõttes ja see võis olla ka null. „Ehk et ei saa automaatselt öelda, et kõik, kes on sissemakse deklareerimata jätnud, oleks midagi valesti teinud,“ märkis ta. „Neil ei pruukinudki olla õigust midagi sissemakse jäägina deklareerida,“ märkis ta ja lisas, et maksu- ja tolliamet jälgib eelkõige neid, kes nende arvates liiga suuri sissemakseid deklareerivad.

 

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. February 2018, 13:31

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing