Erakonnad tahavad jälle tulumaksusüsteemi muuta

„Uus tulumaksuvaba miinimumi arvestamise kord tuleb ära muuta ja olen kindel, et ükskõik milline saab olema järgmine valitsus, asub ta otsima lahendusi selle aasta algusest kehtiva maksusüsteem muutmiseks,“ ütles valitsusliitu kuuluva ja rahandusministri portfelli eest vastutava IRLi esimees Helir-Valdor Seeder.

„Parim lahendus on ikkagi see, et kõigile kehtiks ühetaoline 500 euro suurune tulumaksuvabastus,“ rääkis Helir-Valdor Seeder Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“. Seederi sõnul on sel aastal kehtima hakanud tulumaksusüsteem valitsusliidu osapoolte vahel sõlmitud kompromiss, millega pole rahul ükski erakond ja seetõttu ta usubki, et järgmine koalitsioon muudab praegu kehtivat tulumaksu arvestamise süsteemi.

Kõigile ühetaolise 500 eurot kuus tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine tähendaks Seederi hinnangul riigieelarvele aastas tulude vähenemist 150 miljonit eurot aastas. Tema sõnul ei ole mõistlik seda eelarveauku lappida uute maksude kehtestamise või olemasolevate tõstmisega.

Sotsiaaldemokraatide peasekretär Kalvi Kõva tõdes, et 1. jaanuaril jõustunud tulumaksureform sündis kolme erakonna kompromissina, mistõttu sai uus süsteem üleliia keeruline. „Seega ei pea sotsiaaldemokraadid praegust lahendust kõige mõistlikumaks, aga põhiosas on reformi suund õige: ta jätab vähekindlustatud inimestele rohkem raha kätte, kasvatab ühiskonnas nii üldist jõukust kui ka sidusust.“

Kõva nentis, et maksudebatist kujuneb järgmiste valimiste üks põhiteema ja nad on valmis selles kaasa lööma, et muuta kehtiv süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks.

Riigikogu majanduskomisjoni kuuluv keskerakondlane Erki Savisaar rõhutas, et eesmärk suurendada madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekut oli ainuõige, kuid kehtima hakanud süsteem ei ole kindlasti Keskerakonna eelistus.

Ta sõnas, et Keskerakond toetab endiselt õiglasemat ja selgemat 3–4 astmega tulumaksu, milleni tahab järgmistel koalitsioonikõnelustel tuleval aastal ka jõuda. „Ühiskonna ootus selleks on selgelt olemas,“ ütles Savisaar ja lisas, et järjest enam on näha arusaamist Keskerakonna pakutava astmelise tulumaksu vajalikkusest.

Savisaar rääkis, et lisaraha väiksema palga saajatele oli oluline muudatus ja tõi ilmselt leevenduse ka paljudele tööandjatele, kuid samas on selge, et praegusel kujul on olnud palju segadust. „Iga muudatus tundubki alguses keeruline, aga iganenud ühetaolise tulumaksu austajad on võimalikult palju segadust püüdnud tekitada poliitiliste eesmärkide nimel. Samas on meie hinnangul selge, et maksusüsteem saab olla õiglasem ja lihtsam.“

Endine rahandusminister ja maksuametit juhtinud reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et Seeder peaks kõigepealt võtma vastutuse selle eest, et praegune võimuliit surus IRLi häälte toel riigikogus läbi nüüdseks ummikusse jooksnud ja pankrotti jõudnud ulatusliku maksupaketi. „Mis aga puudutab konkreetselt tulumaksuvaba miinimumi arvutamise uut korda, siis loomulikult tuleb see keerukas, ebaõiglane ja valedega ilustatud kord maksusüsteemis tühistada ja laiendada maksuvaba miinimumi 500 eurot kuus kõigile, sõltumata tulude liigist või tulude suurusest. Seeder on seega asunud toetama opositsiooni ettepanekut,” sõnas Sõerd.

Ta selgitas, et kuna uue maksukorra keskne element ehk maksuküür tuluvahemikus 1200-2100 eurot kuus on summaliselt fikseeritud, siis tulude kasvades liigub järjest rohkem inimesi selle küüru sisse. Küüru sees hakkab aga maksuvaba miinimum järsult vähenema, kuni jõuab nullini. “See­ga igal aas­tal tu­lu­de kas­va­des võit­jaid vä­he­neb, kao­ta­jaid tu­leb juurde.”

Lisaks märkis Sõerd, et aastatulu on raske prognoosida ja teatud juhtudel pole see isegi teoreetiliselt võimalik. “Kas need, kes on ost­nud Tal­lin­na Vee akt­siaid, os­ka­vad öel­da, kui pal­ju et­te­võ­te hil­ju­ti­se koh­tu­la­hen­di val­gu­ses tä­na­vu di­vi­den­de mak­sab?” küsis ta näiteks.

Sõerd ütles, et tulumaksumuudatuse tegelikke mõjusid näeme aasta pärast, kuid juba praegu võib ettevaatavalt ennustada, et paljudele ei tule sellest meeldivat kogemust. “Need mak­su­maks­jad, kes on igal kuul pa­lu­nud ma­ha ar­va­ta mak­su­va­ba mii­nimu­mi, ei saa ol­la kind­lad, et tu­lu­dek­la­rat­sioo­ni­ga ei tu­le te­ha üm­be­rar­ves­tust. Pii­sab sel­lest, kui aas­ta lõ­pus maks­tak­se oo­ta­ma­tult li­sa­ta­su või tee­ni­tak­se li­sa­tu­lu ja see võib ära muu­ta ko­gu aas­ta mak­su­va­ba mii­ni­mu­mi ar­vu­tu­se."

Sõerdi hinnangul on uue korra juures lausa skandaalne see, et mak­su­va­ba mii­ni­mu­mi arvestuse pu­hul võe­tak­se ar­ves­se ka sel­li­seid tu­lu­lii­ke, mi­da se­ni po­le tu­lu­dek­la­rat­sioo­nis ük­si­ki­si­ku tu­luks loe­tud ja ka ei dek­la­ree­ri­ta. "Üks sel­li­seid tu­lu­lii­ke on di­vi­den­did, mis on nende väl­ja­maks­ja juu­res ju­ba mak­sus­ta­tud.”

Lisaks märkis Sõerd, et uus maksuvaba miinimumi arvutamise kord diskrimineerib töötavaid pensionäre ja tõstab tööjõu maksukoormust töökohtadel, kus luuakse suuremat lisandväärtust, kuna varasem maksuvaba miinimum võetakse teatud tulutasemest maha. Lisaks tuleks tema hinnangul taastada abikaasade ühisdeklaratsioonid.

Sõerd tõdes, et maksusüsteemi muutmisel ei saa katteallikat otsida uutest maksudest või olemasolevate maksude tõstmisest. Selle asemel saaks tema hinnangul võtta eelarvest vähemaks praeguse koalitsiooni kuluartikleid, näiteks riiklik elamuehituse programm, tasuta maakonnasiseste bussiliinide dotatsioonid, Tallinna Linnahall, avaliku sektori kulude liiga kiire kasv ja arulage aktsiisipoliitika.

Tingas sõnas, et Helir-Valdor Seederi kui valitsuserakonna poliitiku selline seisukoht on väga murettekitav ja tekib küsimus, miks siis oli vaja maksureformi 1,5 aastat tagasi teha, kui nüüd on soov muuta. Tema hinnangul peaks uute maksude ja maksureformide kohta seadusega sätestama, et need vajavad vähemalt 2-3 aasta pikkust perioodi vastuvõtmise ja jõustumise vahel. „Ainult siis on tagatud, et maksureformid ei muutu iga-aastaseks.“

Sellest aastast kehtiv regresseeruv maksuvaba tulu on Tingase hinnangul toonud kaasa selle, et väiksema ja keskmise sissetulekuga inimestele laekuv sissetulek on varasemaga võrreldes suurem ning vastupidiselt on kõrgema sissetulekuga inimeste netosissetulek vähenenud. „Seega on osa inimeste ostujõud suurenenud ja sellele on reageeritud ka kohalik ärikeskkond, mida on võimalik märgata läbi hinnatõusude. Samas on see siiski lühiajaline majanduskasv, sest pikemas perspektiivis ei jää rohkem raha neile inimestele, keda selle muudatusega sooviti toetada.“

Ta tõdes, et ilmselt meeldiks suurem maksuvaba tulu kõigile, kuid seejuures on kõige olulisem küsimus, mis on selle riigile väga kuluka muudatuse hind. „Naiivne oleks loota, et see tuleks läbi riigieelarve kulude poole vähendamise või läbi veel efektiivsema maksuameti töö tänaste maksudega. Seega on vaja selgitust ja täpseid arvutusi ning diskussiooni, milliste uute maksude või hoopis maksusoodustuste kaotamise või kelle maksukoormuse suurenemise tulemusena on võimalik selliseid lubadusi anda.“

Praegu kehtiva maksuvaba tulu arvestamise süsteemi kohta on Tingase isiklik arvamus, et see on parem kui astmeline tulumaks, kuid nii järsu maksuvaba tulu tõstmisega tekitas riik endale ise surve muid maksusid tõsta ja uusi makse kehtestada. Seega oleks veidi rahulikumalt tegutsedes saavutatud tema hinnangul jätkusuutlikum ja kvaliteetsem tulemus.

„Tänase maksuvaba tulu suuruse muutmise jätaksin poliitiliste valikute jaoks, kuid arvestades meie riigi IT-suutlikkust, tahaks näha veidi nutikamat tsentraalset maksuvaba tulu arvestamise lahendust, sest avalduste esitamine paberil või muul kujul tööandjale, on pigem eelmise sajandi lahendus ning asjatu inimestele segaduse tekitamine,“ sõnas ta veel. Ta lisas, et enne kuluka IT-arenduse tegemist maksuameti poolt peaks olema aga poliitiline kokkulepe ja veendumus, et süsteem toimub pikaajaliselt.

IRLi juht Helir-Valdor Seeder vastas raadiosaates „Kuum tool“ avalikus ruumis levivatele süüdistusele ja etteheidetele oma erakonna suhtes.

Seeder: IRL ei ole kuidagi ebaväärikalt käitunud ühegi partneriga, sealhulgas ka sotsiaaldemokraatidega. Praegu on Eesti ühiskonnas kujunenud selline olukord, et otsitakse aktsiisipoliitika taga olevat süüdlast ja pillutakse seda mädamuna ühele ja teisele poole. Minu arvates on see spekter päris lai, kes peaksid vastutuse võtma või tunnistama, et on tehtud lähiminevikus viga nende aktsiiside nii kiire tõstmisega. Puudutab see kindlasti koalitsioonierakondasid, puudutab see kindlasti opositsioonierakondasid. Eks ta puudutab ka meediat. Kui mul õigesti meelde tuleb, siis viimaste valimiste ajal kutsus Äripäev sotsiaaldemokraate valima. Vastutuste spekter on väga lai.

Seeder: Me ei võta omaks seda madalapalgaliste tulumaksu tagastust, mida meile ikka jätkuvalt pähe määritakse. See ei ole olnud kunagi IRLi ettepanek. IRLi ettepanek oli väga sarnase nimetusega, aga sisult väga erinev. Meie ettepanek oli madalapalgaliste tulumaksuvabastus, mitte tagastus. See tagastus oli koalitsiooni kokkulepe, kompromissi tulemus, sest Reformierakond ütles, et nemad ei ole nõus eranditega maksusüsteemis. Nad ei ole nõus maksuvabastusega ja kui tahate, siis korjame selle maksu kokku ja hiljem tagastame, mis meie arvates oli väga ebapraktiline, ebamõistlik, bürokraatlik ja andis ametnikele rohkem tööd ning muutus ka olemuslikult. Kompromissina me leppisime kokku selle tulumaksu tagastuse, mis Eestis ühe aasta kehtis.

Seeder: Teine sammas sellisel kujul on täiesti ebamõistlik ja ebaratsionaalne ning perspektiivis tuleks ära kaotada. Kuna meil on olemas kolmas sammas ehk vabatahtlik kindlustamise võimalus, siis peakski teine sammas kasvama üle kolmandaks sambaks ehk need peaks liitma. Vabatahtlik pensionikindlustus peaks kindlasti jääma ehk mina näen, et Eestis peaks olema kahesambaline pensionisüsteem ehk riiklik ja vabatahtlik ning ülejäänu jääb inimese enda otsustada, kuidas ta end vanaduspõlveks kindlustab.

Ükski pensionifond ei asenda inimest ja kui meil lapsi ei sünni, siis ei saa me neid sündimata lapsi asendada ühegi fondiga. Me peame neid inimesi siis hakkama sisse tooma. Euroopa on asunud oma rahva väljavahetamise teele, aga see ei ole jätkusuutlik ja mõistlik lahendus. Olen täheldanud, et 20aastased ei mõtle praegu ja lähemal neljal-viiel aastal, kuidas pensionile minna ja hakata koguma varusid pensioniks. Arvan, et see ongi väga õige. Oleks vastutustundetu, kui riik sunniviisiliselt, nagu me täna teeme, sunnib noori mõtlema pensionile, võttes noortelt ära märkimisväärse osa tema palgast ja paigutades selle kohustuslikult fondi. Noore inimese väljakutse on see, kuidas alustada iseseisvat elu, luua kodu, luua pere. Riik peaks perepoliitika abil toetama noori hoopis iseseisva elu alustamisel.