Ehkki valimistulemustes ei kahtle keegi, on Putini mandaadi tõsiseltvõetavuse seisukohalt siiski oluline, et inimesed päriselt valimisjaoskondadesse kohale läheks. Viimaste küsitluste järgi jääb valimisaktiivsus alla Kremli mitteametlikku 70% eesmärki.

Erinevad küsitlused on andnud Putinile seitsme vastaskandidaadi eest tohutu edumaa. Neist viimane, 4. märtsil uuringufirma WCIOM poolt läbiviidud küsitlus näitas, et Putin nopib 69,7% häältest. Sarnast suurusjärku ennustasid ka varasemad küsitlused, vahendab CNBC.

Tema lähimad rivaalid Pavel Grudinin ja Vladimir Žirinovski saavad viimase küsitluse järgi vastavalt 7,1% ja 6,5% häältest. Lisaks eelmainitutele kandideerivad ametikohale veel Grigori Javlinski, Ksenija Sobtšak, Boris Titov, Sergei Baburin ja Maksim Suraikin.

Käsud kõrgemalt

Jekaterinburgi linnapea Jevgeni Roizman kinnitas Washington Postile antud intervjuus, et riigiteenistujad on saanud „kõrgemalt“ suunised, kindlustamaks enam kui 60 protsendiline valimisaktiivsus.

„Nad kasutavad kõike: koole, lasteaedu, haiglaid – võitlus valimisaktiivsuse nimel on enneolematu,“ kinnitas ta.

Riigi poolset survestamist kinnitas ka uudisteagentuuriga Associated Press suhelnud Venemaal tegutsev arst, kes ei julgenud repressioonide hirmus oma päris nimega esineda. Jekaterina varjunime taha varjunud meditsiinitöötaja kinnitusel võib valimistest kõrvale hoidmine seada muu hulgas ohtu tema ametikoha.

„See ei ole midagi, mille üle vaielda,“ selgitas ta ja lisas, et inimesed olid esmalt nördinud ning leidsid, et nende õigusi rikutakse, kuid head väljapääsu olukorrast pole.

Valimistsirkus

Ilma sunnimeetmeteta ta enda sõnul valima ei läheks. „Mis selle mõte on? Me juba teame tulemust. See on lihtsalt tsirkus,“ nentis ta.

Valimisi jälgib lisaks tuhandetele vaatlejatele Venemaalt enam kui 1500 rahvusvahelist vaatlejat. Pärast palju kõlapinda saanud süüdistusi 2012. aasta presidendivalimiste valimispettuses, soovib valitsus kindlustada, et käesolevad valimised näiksid ausad.