„Anda võimalus ministeeriumidel turult kinnisvarateenuseid hankida, ega selles ei ole midagi olemuslikult halba, aga see tähendab, et iga ministeerium peab ka taastama kinnisvaraalase kompetentsi, mis omal ajal just RKASi koondati,“ ütles Rõivas.

Tema sõnul peaksid ministeeriumid tegelema riigivalitsemise, mitte majavalitsemisega, ning RKASi senine tegevus on vastava kompetentsi koondamist igati õigustanud. „Võib võtta näiteks CO2 kvoodirahade kasutamise, siis pidi RKAS tegema ühe aastaga 1000 hanget ning nendest vaidlustati edukalt kolm hanget, täiesti olematu protsent. Mõnes teises valdkonnas, kas või näiteks sotsiaalministeeriumi valdkonnas 6 aastat tagasi oli vaidlustuste osakaal palju suurem,“ ütles Rõivas.

RKASi teenustega kaasnenud rahulolematuse, millele vastukaaluks valitsus kinnisvarapoliitikat ka muutma on hakanud, sidus Rõivas ühemõtteliselt personaalse küsimusega. „See rahulolematus tekkis eeskätt seetõttu, et RKASi juhataja ja klientide vahel tekkisid reaalsed konfliktid. Pikemalt keskendumata sellele, kuidas Urmas Somelar tegutses või oma tegutsemist põhjendas, võib öelda, et RKASi praegune juhatuse esimees neid vigu ei korda,“ kommenteeris ta.

Rõivas meenutas, et ka varasemal ajal, Jaak Saarniidu juhtimisel, oli RKASi klientide rahulolu kõrge.

Rahandusministeerium teatel on valitsus otsustanud muuta Riigi Kinnisvara ASi juhtimist ja kinnisvarapoliitikat nii, et riigiasutustel ei ole enam kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKASilt, vaid on vabadus valida teenusepakkujad turult, kui see on soodsam.

RKASi põhiülesandeks jääb endiselt riigiasutustele optimaalseima kinnisvaralahenduse tagamine. Eesmärk on RKASi teenused ja hinnakujundus muuta läbipaistvamaks. Lisaks peab RKASilt olema võimalik tellida ka nõustamisteenuseid.