EKP intressitõusu on oodata järgmisel aastal

Eesti ja Saksamaa keskpanga juhid on viimastel päevadel vihjanud, et järgmise aasta keskel on Euroopa keskpangalt oodata intressitõuse. Seda vaatamata eurotsooni majanduse hiljutisele aeglustumisele ja kaubandussõja ohule, kirjutab Wall Street Journal.

Draghi on sõnavõttudes jäänud tagasihoidlikumaks ning öelnud, et intresse ei tõsteta „tükk aega“ pärast rahatrüki lõppu. Kuid pole selge, kui kaua on tükk aega. Praeguse info järgi jätkub igakuine 30 miljardi euro suurune võlakirjade ost septembri lõpuni.

Viited intressitõusule

Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann rääkis eile Viinis, et turu ootus esimeseks EKP intressitõusuks 2019. aasta keskel „pole täiesti ebarealistlik“. Varem on Weidmann korduvalt kutsunud EKP varaostude järsule lõpetamisele, et anda keskpangale uue languse korral rohkem tegutsemisruumi.

Eesti Panga juht Ardo Hansson ütles eelmisel nädalal, et kui varaoste ei lõpetata õigeaegselt, on oht jääda liiga hiljaks. EKP intresside tõusu ootus umbes järgmise aasta teises kvartalis on „üpris tõenäoline, kui areng on soodne“.

„Ohtlik oleks see, kui me õige hetke mööda laseks ja inflatsioon liiga kiirelt tõusma hakkaks, sest siis tuleks meil hiljem rahapoliitilist tuge väga kiiresti ja järsult vähendada, et see jälle kontrolli alla saada. See on minu suurim mure,“ ütles Hansson jaanuarikuises intervjuus Saksa lehele Börsen-Zeitung. Samas rõhutas ta, et EKP ei seo end eelnevalt mõne kindla teguviisiga.

Eelmisel aastal tõusis eurotsooni majandus kümnendi kiireimas tempos, 2,5 protsendiga. Tõusu jätku oodatakse ka sellelt aastalt.

Draghi koos mõne teise EKP nõukogu liikmega on aga ettevaatllikum ja viitab ohtudele, mida võivad tuua võimalik kaubandussõda USAga ja tugev euro. Veebruarikuine inflatsioon 1,1 protsendiga on samuti veel liiga nõrk.

Varaostude lõpetamisele viitab analüütikute sõnul fakt, et varem sel kuul kinnitas EKP rahatrüki jätkamist, kui majanduse väljavaated peaksid halvenema.

Soodne intressikeskkond jätkub

”Kahtlemata on euroala majanduse väljaade paranenud, vähem aga hinnakasvu surved,” kommenteeris Luminor panga peaökonomist Tõnu Palm. ”Pigem pakuks intressitõusuks sügist arvestades keskpanga tänast retoorikat liikuda rahapoliitika karmistamise suunas samm-sammult. Nimelt keskpanga sõnum on kõigest aeglaselt taastuva hinnakasvu väljavaate taustal jätkuvalt see, et intressitõus algab alles peale võlakirjade tugiostude lõpetamist,” ütles Palm.

Majanduse käekäik mängib rahapoliitika karmistamisel aga jätkuvat rolli ning riskide tekkides saab ka samme vastavalt kujundada. “Ka pärast esimesi intressitõuse oleks jätkuvalt tegemist ajaloolises võrdluses stimuleeriva intressitasemega. Madalad baasintressid soodustavad ka edaspidi Eestis aktiivset investeerimistegevust,“ rääkis Palm.

Palmi sõnul võivad ettevõtjad ees oodata jätkuvalt soodsat intressikeskkonda, kuniks pole märke palgakasvu jõulisest kiirenemisest. „Pikemaajaliste intresside tase on euroalas marginaalselt kasvanud. 5-aastase tähtajaga euro fikseeritud intressid (pankadevahelise vahetustehingute turul) on möödunud aasta lõpu 0,2%lt kasvanud tänaseks 0,4%le. Alles 2013.aastal küündisid need üle 1 protsendipunkti tasemele.”