Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann rääkis eile Viinis, et turu ootus esimeseks EKP intressitõusuks 2019. aasta keskel „pole täiesti ebarealistlik“. Varem on Weidmann korduvalt kutsunud EKP varaostude järsule lõpetamisele, et anda keskpangale uue languse korral rohkem tegutsemisruumi.
Eesti Panga juht Ardo Hansson ütles eelmisel nädalal, et kui varaoste ei lõpetata õigeaegselt, on oht jääda liiga hiljaks. EKP intresside tõusu ootus umbes järgmise aasta teises kvartalis on „üpris tõenäoline, kui areng on soodne“.
„Ohtlik oleks see, kui me õige hetke mööda laseks ja inflatsioon liiga kiirelt tõusma hakkaks, sest siis tuleks meil hiljem rahapoliitilist tuge väga kiiresti ja järsult vähendada, et see jälle kontrolli alla saada. See on minu suurim mure,“ ütles Hansson jaanuarikuises intervjuus Saksa lehele Börsen-Zeitung. Samas rõhutas ta, et EKP ei seo end eelnevalt mõne kindla teguviisiga.
Eelmisel aastal tõusis eurotsooni majandus kümnendi kiireimas tempos, 2,5 protsendiga. Tõusu jätku oodatakse ka sellelt aastalt.
Draghi koos mõne teise EKP nõukogu liikmega on aga ettevaatllikum ja viitab ohtudele, mida võivad tuua võimalik kaubandussõda USAga ja tugev euro. Veebruarikuine inflatsioon 1,1 protsendiga on samuti veel liiga nõrk.
Varaostude lõpetamisele viitab analüütikute sõnul fakt, et varem sel kuul kinnitas EKP rahatrüki jätkamist, kui majanduse väljavaated peaksid halvenema.
Soodne intressikeskkond jätkub
”Kahtlemata on euroala majanduse väljaade paranenud, vähem aga hinnakasvu surved,” kommenteeris Luminor panga peaökonomist Tõnu Palm. ”Pigem pakuks intressitõusuks sügist arvestades keskpanga tänast retoorikat liikuda rahapoliitika karmistamise suunas samm-sammult. Nimelt keskpanga sõnum on kõigest aeglaselt taastuva hinnakasvu väljavaate taustal jätkuvalt see, et intressitõus algab alles peale võlakirjade tugiostude lõpetamist,” ütles Palm.