Palts pensionireformist: vastutus kaob

Kooskõlastusringis ei olnud kaubandus-tööstuskoda rahul ettepanekuga, et I samba pension ei sõltu tulevikus enam sissetulekust, sest selline muudatus ei motiveeri tööandjat töötajale suuremat ja ametlikku palka maksma. Millest on tingitud selline hinnang?

Kui pensioni suurus sissetulekust ei sõltu (sõltuvus väheneb), siis kahtlemata mõjutab see motivatsiooni saada ja maksta kõrgemat palka ausalt. Üks motivaator kaob. Jääb sisuliselt alles vaid see, et ravikindlustuse säilimiseks tuleb maksta vähemalt alampalka (selle pealt sotsiaalmaksu).

Samuti pööras kaubanduskoda kooskõlastusringis tähelepanu sellele, et praegusest enam võidakse hakata ümbrikupalka maksma. Kui realistlik on see, et pensionireformi muudatused võivad olla ümbrikupalga maksmise motivaatoriks? 

Kiire palgakasvu tingimustes on ümbrikupalkade osakaalu kasv probleemiks. Ausalt palka maksma ja vastu võtma motiveerib kindlasti alati seegi, kui isikud tunnetavad, et nad saavad raha eest midagi isiklikult vastu. Tulevaste emade motivatsioon saada enne sünnitamist võimalikult kõrget palka ja ausalt on iseenesestmõistetav, sest see tagab lapsehoolduspuhkuse ajal kõrgema emapalga. Kuna pensionile jäämise ja tulu teenimise vahe on pikem, on korrelatsioon ka väiksem, kuid tegemist on jälle ühe aspektiga mitme hulgast, mis kedagi võib panna mõtlema, kuidas on soodsam, ja valima sealjuures ümbrikupalga või osalise ümbrikupalga tee. Miinimumpalk saadakse ausalt, sest sellest sõltub ravikindlustus, kuid edasi ei ole enam nii oluline. Pensioni sõltuvus sissetulekust ei ole kindlasti peamine argument, kuid üks teiste hulgas siiski.

Mis võiksid olla alternatiivsed lahendused selleks, et tulevikus väheneva tööjõu osakaaluga elanikkonnas oleks ühtepidi tagatud, et pension võimaldaks kõigil mingil määral ära elada, samas säiliks side inimeste sissetuleku ning esimese samba vahel? 

Seda on väga keeruline hinnata, kuid suurema solidaarsusega ei saa kaotada ära isiku enda motivatsiooni. Kui vaja, tuleb leida vahendeid toimetuleku tagamiseks kõrvalt.

Mis võiksid olla pensionireformi edasised sammud? Kooskõlastusringis pakuti välja teise samba taasavamist täiendavateks sissemakseteks ning n-ö tööandjapensioni soodustamist selle kaudu, et pakkuda kolmandas sambas sarnast maksusoodustust, nagu inimesel endal praegu võimalik on.

Kõik meetmed, mis aitaksid süsteemi lisaraha tuua, kas isiku enda motivatsiooni kasvatamisega, võimalusega koguda teise sambasse juurde või andes võimaluse tööandjapensionit enam kasutada, on mõistlikud. Raha on süsteemi juurde vaja, kuid seda ei teki juurde, kui jagame lihtsalt olemasoleva ühtlasemalt laiali. Kogus sellest ei muutu. Pigem võib tulevikus väheneda, sest isiku enda side pensionisüsteemiga väheneb.