Kuidas Ukraina ettevõtja sattus Läti panga pantvangiks

11. aprill 2018, 10:45
Rietumu banka
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180411/NEWS/180419938/AR/0/AR-180419938.jpg

Mõne päeva eest käivitas noor Ukraina ettevõtja veebilehe We Are Not Shell, mis kavataseb ühendada Läti pankade mitteresidentidest kliente, kelle kontod on uue seaduse valguses suletud.

Veebilehe looja, Ukrainast pärit Dmitri Menšikov, sattus oma sõnul Rietumu banka vale poliitika pantvangiks. Menšikov on veendunud, et selliseid lugusid nagu temal saab kuulda palju, sest Läti pangad on alles alustanud mitteresidentidele kuuluvate kontode massilist sulgemist.

Veebiplatvormi We Are Not Shell lõi ta oma sõnul selleks, et kannatanud kliendid saaksid oma lugusid jagada, vahetada kogemusi ja ühendada huve õiguskaitseks, kui see on vajalik, rääkis ta Dienas Biznessile. „Meie eesmärk on näidata kogu maailmale, kuidas eiratakse ja rikutakse seadusi. Kui me oleme vait, siis homme tungivad nad teiste inimeste õiguste ja vara kallale. Võimalik, et USA näitab Euroopa Liidule uut sihti, süüdistades pankureid rahapesus, ja jättes kümned tuhanded inimesed tööta,“ kõlab portaalis üleskutse.

Tahtis riskivabalt tegutseda

Vestluses Dienas Biznessi venekeelse toimetusega rääkis Menšikov oma kogemusest Läti pankadega, aga ka sellest, miks ta selle veebilehe lõi. Ukrainast pärit Menšikovile kuulub firma nimega Ginophy Limited, millel on kolm aastat olnud konto Rietumu bankas.

„Minu firma on registreeritud Hongkongis, see pakub IT-teenuseid ja sellise formaadi jaoks sobis Hongkong ideaalselt, sest seal on rahvusvaheline maksustamine lihtsustatud ja Hongkongi suhtutakse hästi, erinevalt Belize’i või Neitsisaarte offshore’idest. Ja seni polnud meil Läti pangas kogu maailmast tulevate maksete koha pealt mingeid probleeme. Meil olid ametlikud lepingud, kõiki tehinguid selgitavad finantsdokumendid jms. Kui pank küsis audiitori aruandeid, tellisime need oma raha eest ja esitasime esimesel nõudmisel. Viimane selline aruanne sai esitatud veebruaris. Pank võttis kuu aega auditi kontrollimiseks ja sellest saati pole enam midagi vastanud.“

Miks ei avanud Menšikov oma äri ajamiseks kontot mõnes Ukraina pangas? „Sel hetkel polnud Ukraina sündmused ja sealne pangandussüsteem kõige positiivsem. Oli pankade pankrotistumise risk ja sellega seoses ka arvelt raha kaotamise risk,“ selgitab ta. „Ka praegu on need riskid alles, viimase kahe aasta jooksul on Ukrainas tegevuse lõpetanud 80 panka. Euroopa Liidu riikide pangad on ses mõttes palju kindlamad.“

Mis hakkas toimuma?

Kõigepealt saatis Rietumu 13. märtsil teate, et konverteerib kohustuslikus korras arvel olevad dollarid eurodeks. „Kuni ma uurisin sellise tegevuse seaduslikkust ja üritasin leida konverteerimise kuupäeva, siis 15. kuupäeval, vähem kui kolm ööpäeva hiljem, konverteeris pank dollarid eurodeks minu kui kliendi jaoks ebasoodsa kursiga,“ räägib Menšikov.

Märtsis said nii tema kui teised panga mitteresidentidest kliendid kirja selle kohta, et nende ettevõte liigitub riiulifirmaks. „Juba 19. kuupäeval saime teate, et sellest päevast alates blokeeritakse konto nii deebet- kui krediiditehinguteks ning et 21. mail pannakse see üldse kinni. See tähendab, et 19. märtsist oli võimatu makseid teha, raha saata või üle kanda teise panka. Oli öeldud, et arve suletakse regulaatori otsusega. Kuid kõige tähtsam on see, meie arve külmutati täielikult ja mingeid tehinguid teha ei saanud. Mul on nüüd 45 päeva, et saada kokku oma maksekohustuste kohta vajalikud dokumendid ja tõestada, et ma ei rahasta terroriste ega tegele rahapesuga.“

Menšikov rõhutab, et due diligence ehk hoolsuskontroll on tasuline teenus, mille edukas läbimine ei taga koostöö jätkumist pangaga. „Pank on juba öelnud, et pärast kontrolli ta suleb meie arve. Tuleb välja, et ma pean esitama suure virna dokumente 45 päeva jooksul,“ jätkab ta. „Omalt poolt ei garanteeri pank nende paberite läbivaatamiseks mingeid tähtaegu, ja kaua võtab aega kontroll, ei tea keegi. Teoreetiliselt võib see vabalt venida poole aasta või isegi aasta pikkuseks. Ja veel hullem: arve võib olla blokeeritud nii kaua, kuni pank peab seda vajalikuks.“

Teenustasu tõusis 1000 eurole

Oma raha ma kätte ei saa, arvet käsutada ka mitte, jätkab Menšikov. „Tähtis on see, et isegi kui ma kontrolli puhtalt läbi teen, on mu arve ikkagi suletud. Mulle antakse lihtsalt võimalus võtta arvelt oma raha, aga seda tohib kanda vaid teises pangas olevale arvele, mis on sama juriidilise isiku nimel. Arvestades, et kõik pangad Lätis kardavad end siduda mitteresidentidega, siis ma ei tea, mida edasi teha.“

Lisaks sellele otsustas Rietumu, et kui klient juba on sattunud neile omamoodi pantvangiks, siis võib ka tõsta teenindustasu konto eest, mille ta ise on külmutanud, jätkab Menšikov. „Selle võib tõsta 20 euro pealt 1000 eurole, sest klient ju minema ei jookse ja blokeeritud vahendid võib ju kuni nullini maha kirjutada.“

Ilmselgelt pole Menšikov ainus Rietumu klient, kes sellises olukorras on. Ka pank ise pole Lätis ainus, kes sulgeb mitteresidentidest klientide kontosid. Ainuüksi märtsis kandis Rietumu kõrge riski kategooriast keelatud riski kategooriasse üle 4000 korporatiivkliendi ning kavatseb kahe kuu jooksul lõpetada nendega koostöö, märgib pank oma aastaaruandes. Keelatud riskiga klientide kontode sulgemist näeb ette karmistunud seadus ja sellisesse kategooriasse kuulub umbes kaks kolmandikku kõigist panga välismaistest korporatiivklientidest – enamik neist registreeritud väljaspool Euroopa Liitu ja OECD riike, st offshore-piirkondades.

Teistes pankades on olukord sarnane. „Läti pangad jätavad ärist ilma need ettevõtted, kes üldse Lätisse ei puutugi,“ kommenteerib Menšikov. „Ma oletan, et Läti pankades on tõesti osa selliseid kliente, kes ajasid seadusevastast äri, aga sellised pole kaugeltki kõik mitteresidentidest kliendid.“

Menšikovil on kavas nõuda panga kliendina oma õigusi, sest tema sõnul on need temalt ebaseaduslikult võetud. Seepärast kutsub ta üles kõiki, kes mitteresidentidena sattusid sarnasesse olukorda. Ja seepärast lõigi ta veebilehe, kuhu saavad koonduda saatusekaaslased, et jagada infot, kontakte, teadmisi. „Me tahame võidelda ühiselt,“ selgitab Menšikov. „Mõistame, et igaühe olukord on erinev, aga teame, et paljud on kannatanud just pankade ebaseaduslike meetmete tõttu. Me oleme karistamatuse vastu ja tahame, et meiega arvestataks.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2018, 10:47

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing