Kristjan Pruul • 17. aprill • 3 min
Jaga lugu:

Investoreid päästaks pangakonto kohustusest loobumine

Eesti Panga asepresident Madis Müller
Eesti Panga asepresident Madis Müller  Foto: Andras Kralla

Kui rahapesuvastase võitluse reeglite tõttu ei taha pangad välismaalastele kontosid avada, oleks investorite hoidmise huvides mõistlik kaotada nõue Eestis pangakonto avada.

"Eks siin on väike oht, et konto jääb avamata inimesel, kes võiks selle tegelikult saada, et siin oma äri teha," ütles keskpanga asepresident Madis Müller. "Vastus võiks olla see, et me ei nõuaks investeerides põhjendamatult kontode omamist. Kas konto asub Eestis või mujal Euroopas, ei peaks üldse oluline olema."

Müller märkis, et riskantsete klientidega tegelemine on kulukas, investeeringutest võib tulla tulu, aga sellega võib kaasneda väga suur kulu kogu eraettevõtlusele, kui näiteks Eesti pankade korrespondentpangad välismaal peaksid peatama meie ettevõtete jaoks dollarites arveldamise.

Justiitsministeerium tegeleb Mülleri sõnul sellise kavaga, et väärtpaberite soetamisel poleks Eestis pangas kontot vaja. "Eks siin on kohti, kus oleks võimalik näidata suuremat paindlikkust, aga täpsema lahenduse välja töötamine jääb justiitsministeeriumi ja valitsuse tööks," lisas Müller.

Äripäev on kirjutanud, et Eesti firmades osaluse soetamine valmistab mitteresidentidele karmide rahapesuvastaste reeglite tõttu peavalu. Kohalikus pangas väärtpaberikonto loomine jääb kas venima või hoopis katki ning nii jääb Eesti ilma ka välismaa rahast.

Soraineni büroo advokaadid Toomas Prangli ja Kai Vainola on välja pakkunud väärtpaberikonto panga küljest lahti sidumist. Üks võimalus oleks Vainola sõnul liita need juba praegu tegutsevate elektrooniliste registritega. „Kas siis viia need Nasdaqi väärtpaberiregistrisse või äriregistrisse, kuhu nagunii on kõik aktsiaseltsid ja osaühingud registreeritud,“ on Vainola soovitanud.

Eestis mitteresidentide hoiuste osakaal kiiresti langenud

Eestis laiemalt on mitteresidentide teenindamine ja rahapesuga kaasnevad riskid Eesti Panga hinnangul vähenemas. "Nii riik kui ka pangad on teinud pingutusi, et riskid süsteemis oleksid väiksemad. Tegemist ei ole ka ainult konkreetse pangaga kaasneva riskiga, vaid see avaldub pangandussektorile ja riigile laiemalt. Dollarimaksete kadumine rahapesuriski tõttu teeks elu raskemaks ka ettevõtjatele," kommenteeris Müller.

Mitteresidentide hoiuste osakaal on Eesti panganduses püsivalt langenud. Kui Leedus on see alati olnud ebaolulise suurusega ja Lätis langenud 50 protsendilt 35 protsendile, siis Eestis on viimaste aastate trend olnud 20 protsendilt alla 10 protsendi. Kui palju see on langenud viimaste kuudega pärast viimaseid muutuseid Eesti pankade seas, Müller kommenteerida ei osanud.

Teisalt tuleb Mülleri sõnul vaadata ka mitteresidentide hoiuste struktuuri lähemalt, Eesti Panga seisukohast on kõige riskantsemad kliendid Euroopa Liidust väljastpoolt tulevad ärikliendid. Selles osas on pangad ilmselt oma ärimudelit muutnud ja nende osakaal on vähenenud eriti tugevalt. Samas on kasvanud välismaiste jaeklientide osatähtsus. "On paar panka, kes kaasavad tähtajalisi hoiuseid, siin on riskid sisuliselt olematud, nii et võib öelda, et ka struktuurselt on riskid mitte-residentide panganduses alla tulnud," ütles Müller.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt