Euroopast tulevad maksumuudatused ei pruugi Eestisse sobida

PwC maksuosakonna juht Hannes Lentsius arvab, et Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine meile ei sobi.  Foto: Eiko Kink
Kristel Härma • 19. aprill 2018
Jaga lugu:

Maksuekspertide hinnangul hakatakse maksuoptimeerimist paremini kontrollima, kuid Eesti majanduskeskkonda muudatused tingimata ei sobitu.

Eesti teeb Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmiseks tulumaksuseadusesse muudatusi, millega võidelda ettevõtete maksudest kõrvalehoidmise vastu. Maksuekspert Ranno Tingase sõnul on tegemist tehniliselt keeruka regulatsiooniga, mis ilmselt enamikku Eesti äriühinguid üldse ei puuduta. Ka rahandusministeerium prognoosib eelnõu seletuskirjas, et direktiivi rakendamisega ei kaasne olulist maksulaekumise tõusu Eestis.

Tingas ütles, et muudatusega reguleeritakse praegusega võrreldes mõnevõrra laiemalt seda, millal saab maksuamet vaadata läbi struktuure ja tehinguid, mis on maksueelise saamise aluseks. Ta märkis, et põhimõtteliselt on ka praeguses tulumaksuseaduses ja maksukorralduse seaduses selline võimalus olemas ning viimasel ajal on maksuamet nii mõnegi keerulise ja mahuka piiriülese maksustruktuuri ette võtnud ja vaidlustanud. „Seega tuleb meelde tuletada, et igal tehingul ja struktureerimisel peaks olema usutav majanduslik eesmärk ja põhjendatus.“

Väheseid puudutav oluline muudatus on aga tema sõnul ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine ehk kehtestatud piirmäärast suuremate intresside maksustamine sarnaselt ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tema sõnul on alakapitaliseerituse ja liiga suure intressikulu vastsed sätted üsna levinud ning Eesti on siin regioonis selles osas olnud pigem erand.

„Samas kuna latt on seatud intressikulule 3 miljonit eurot aastast, siis eelnõu koostajate hinnangul puudutaks see piirmäär vaid 19 Eesti äriühingut, kellest mitud välistatakse eelnõus olevate eranditega (finantsettevõtjate välistus, avaliku sektori taristuprojekti rahastamise erand, võimalus arvutada EBITDAt konsolideerimisgrupi baasil, kahjumi ulatuses maksukohustuse välistamine).“

PwC maksuosakonna juhi Hannes Lentsiuse sõnul võib laenuintresside maksustamine aga tulevikus probleeme valmistada. „Nimelt tekib järgmisest aastast kohustus Eesti ühingutel maksta tulumaksu laenuintressilt, mille suurus ületab 30% EBITDAst, ning seda ka olukorras, kui laenuintressid vastavad turuväärtusele elik tegemist ei ole liialt kõrgete intressidega. Lihtsustusreeglina on kontserni lõikes antud küll 3 000 000 euro suurune piirmäär, millest ületav laenuintress langeb nimetatud piirangu alla, aga suurkontsernide puhul võib see piirmäär kiiresti täis saada.“

Rahandusministeeriumi seletuskirjas seisab, et näiteks võib muudatuste tulemusel rakendada üldist kuritarvituste vastast sätet olukorras, kus Eestist makstakse Küprose residendist äriühingule litsentsitasu. Maksuleping vähendab tulumaksuseaduse alusel kinnipeetavat maksumäära.Mõningase uurimise järel selgub, et Küprose äriühing on Eesti ja Venemaa residentide vaheline lüli, et kinnipeetavat tulumaksu vähendada. Sel juhul võib üldise kuritarvituste vastase sätte alusel keelduda Küprose lepingut kohaldamast ja litsentsitasult tuleb tulumaks tulumaksuseaduse alusel 10% määras kinni pidada.

Väikesesse maksukeskkonda ei sobi

Lentsius ütles, et planeeritavate muudatustega on selgelt silmas peetud suurkontserne, mille maksuplaneeringute tulemusena võivad laekumata maksud ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse. „Seetõttu ei sobi direktiiv juba iseenesest meie väikesesse majanduskeskkonda.“ 

Lentsius märkis, et direktiivis toodud neli peamist maksureeglit on koostatud silmas pidades klassikalist tulumaksusüsteemi, mille puhul maksustatakse jooksvalt teenitavat kasumit. Eesti süsteem on üles ehitatud kasumi jaotamise maksustamisele ja seetõttu ei ühildu need maksureeglid hästi meie maksukeskkonnaga. „Näiteks lahkumismaksu järele puudub meie hinnangul vajadus, sest Eesti kehtivad maksureeglid maksustavad Eestist kasumite jaotamise ka praegu. Samuti on kaheldava väärtusega niinimetatud välismaise kontrollitava ühingu tulu maksustamine Eesti ühingu tasemel, sest offshore-ühingute kasutamine Eestis jääb üheksakümnendate keskpaika.“

Seetõttu ei tohiks need uued maksureeglid Lentsiuse hinnangul Eesti maksusüsteemile olulist mõju avaldada ning nende vastuvõtmine on vajalik kooskõlas olemiseks Euroopa Liidu õigusega.

Lentsius lisas, et uued muudatused annavad maksuhaldurile enam voli maksusoodustustest ära öelda. Nimelt hakkab kehtima uus „üldine maksukuritarvituste vastane säte“, mille alusel on maksuhalduril õigus keelduda ettevõtjale maksusoodustuse andmisest (näiteks saadud dividendide maksuvabalt edasijaotamine), kui riigi arvates on tehingu peamine eesmärk soodsama maksukäsitluse saavutamine. „Seni on sarnase sätte rakendamine olnud oluliselt piiratum ja selgelt reguleeritud riigikohtu praktikaga. Uus säte mõjub kindlasti halvasti õigusselgusele. Selle tegelik mõju selgub alles tulevikus, kui on näha, kui jõuliselt maksuhaldur seda rakendama hakkab.“

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt