Siim Sikkut  Foto: Andras Kralla
Priit Pokk • 20. aprill 2018
Jaga lugu:

IT-ettevõtjad kritiseerivad, et koostöö riigiga on paindumatu ja ebaefektiivne. Riik tunnistab kitsaskohti ja seletab valdkonda lisanduva 117 miljoni euro näitel, kuidas kõik võiks paremaks muutuda.

Valitsus otsustas anda e-riigi arendamiseks täiendavalt 117,5 miljonit eurot nelja aasta jooksul. Majandusministeeriumi side- ja infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut ütles, et lisaraha on vaja süsteemide kokkukukkumise vältimiseks ja infosüsteemide pidevaks uuendamiseks. Sotsiaalkindlustus­ameti infosüsteem (SKAIS2) ja teised ebaõnnestumised on kinnitanud, et arendusi tuleks teha järk-järgult, mitte suure tööna korraga, lisas Sikkut.

Seni on riigi infosüsteeme rahastatud suuresti Euroopa Liidu tõukefondidest, mis tingib projektipõhisuse. Avalikule sektorile kaua teenuseid osutanud Tieto Estonia tegevjuht Anneli Heinsoo märgib, et selline strateegia pole jätkusuutlik. “Riik peab ­e-teenuste arendamiseks ja ülalhoidmiseks planeerima raha pikemas perspektiivis ja astuma samme teenuspõhiste kulude juhtimise poole,” sõnas Heinsoo. “Riigi e-teenuseid tuleb uuesti disainida, arhitektuuriplatvorme uuendada ja muuta teenused kodanikele mugavalt kasutatavaks.”

Täpselt ei ole teada, kuidas jaguneb üle 100 miljoni lisaeuro e-riigi arendamiseks. Siim Sikkut tõi mõne näite ministeeriumite taotlustest ja mille uuendamist toetatakse.

Eesti Hariduse Infosüsteem, kus hoitakse­ põhiandmeid haridussüsteemi ja inimeste koolitee kohta.

Äri- ja kinnisturegistri aluseks olevad seadmed, sh arhiveerimise lahendused.

Maa-ameti IT-taristu, mille põhjal hoitakse Eesti kaardi- ja ruumiandmeid ja seotud teenuseid.

ERRi võrgutaristu ja infosüsteemide uuendamine infoturbe tagamiseks.

Põllumajandustoetuste väljamaksmise süsteemid PRIAs.

Ehitisregister.

Tollisüsteemid, samuti statistikaameti ­infosüsteemid andmete korjeks, analüüsiks, taasesitamiseks.

Valitsusportaal (valitsus.ee).

PPA töised rakendused, sisejulgeoleku IT-alustaristu (sh andmekeskus).

Sotsiaaltoetuste taotlemise ja väljamaksete infosüsteemid, tervise infosüsteemi ülalhoid.

Välisesinduste infoturbe tagamiseks vajalikud uuendused.

Sikkut vastas, et ongi võetud suund euroraha vähenemise poole. “Näeme, et pärast praegust rahastusperioodi tasuks minna IT-arenduste rahastamisel tervikuna riigieelarve n-ö tavavahendite peale, mis tähendaks omakorda 20–25 miljonit eurot aastas juurde. See muudaks arendusvõimalused palju paindlikumaks ja tõhusamaks.”

Nortali juhatuse liige Andre Krull ütles, et e-riigi taristu vajab pidevalt hoolt ja uuendamist, aga eurorahastuse tingimuste tõttu rahastatakse tihti vaid arendust – selle rahaga hooldust finantseerida ei saa.

Sarnane paindumatus on tekitanud ebamugavusi ettevõtjatele, kes on riigile teenust osutanud. “Lepingutega seatakse raamid nii, et edasises koostöös muudatuste tegemine loomulikus ja efektiivses suunas on pea võimatu,” sõnas Heinsoo. “Erasektoris usaldavad partnerid üksteist rohkem, koostöö on läbipaistvam ja paindlikum.”

Rohkem koostööd

Heinsoo ütles, et suuremat efektiivsust saavutaks riik siis, kui riigi IT-majad ei oleks n-ö eraldiseisvad silotornid, vaid kui tehtaks rohkem koostööd nii omavahel kui ka erasektoriga. Sikkuti sõnul muudab riiki aeglasemaks ja kohmakamaks see, et riik töötab riigihankepõhiselt, mis ei soosi paindlikku arendust. Samas avaldas ta lootust, et IT-arhitektuuri uuendamise käigus kavandatakse edaspidi süsteeme väiksemate tükkidena, mis soosiks ka erasektorist rohkem sisseostmist. Samuti oli ta nõus kriitikaga, et tuleks otsida suuremat sünergiat ja koostööd. “Absoluutselt,” ütles ta.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president Ivo Suursoo julgustas riiki hindama, kas ei oleks mõttekam delegeerida rohkem teenuseid erasektorisse, seda kas siis hangetega või riiklikult reguleeritud hindadega sarnaselt sõidukite tehnoülevaatuste teenusega.

Sama leidis Heinsoo. “Riik peaks keskenduma targa tellija ja tooteomaniku rollile sisulises partnerluses erasektoriga. Praegu on tendents, et suurtest riigi IT-majadest on kasvanud riigi IT-ettevõtted, kes pakuvad riigiasutustele IT-teenuseid ise, kuid koostöö erasektoriga kipub piirduma üha enam vaid tööjõu rendiga,” nentis ta.

Sama meelt on peagi Äripäevas ilmuvas arvamusloos Carto tarkvara tootejuht Jaak Laineste, kelle meelest oleks hea alternatiiv praegusele, et riik ei ole ise tarkvarafirma ja tehnoloogiaarendaja, vaid tark klient, kes litsentseerib lahendusi teenusena, mitte tarkvara tundidena.

Hiljuti levis uudis, et e-riigi jaoks elutähtsad süsteemid on kokkukukkumise äärel. Kui hulluks võib seisu pidada?

Siim Sikkut majandusministeeriumi side- ja infosüsteemide asekantsler

Eesti e-riik tervikuna ei ole veel kokku kukkumas, aga kindlasti on konkreetseid infosüsteeme ja seadmeid, kus olukord on hullem, sh sisejulgeoleku vallas. Kui mõni oluline lüli meie riigi infosüsteemist tervikuna ei toimi (nt rahvastikuregister), on ka teiste süsteemide funktsionaalsus ja toimimine piiratud või halvatud. Need ristsõltuvused on paratamatud – alternatiiv ehk kõige kokku koondamine oleks veel halvem variant.

Suursoo lausus, et turul teenuste pakkumisel oleks mitu head mõju. “See vastaks ühiskonna ootustele õhemast ja efektiivsemast riigist, annaks täiendava tõuke teenuste innovatsioonile ja tarbijakesksete teenuste arendamisele. Samuti kiirendaks teenuste uuendamist, kuna riigi e-teenuste arendamise võimekus on piiratud nii investeeringu kui ka inimressurssidega.” Sikkut märkis, et seni on infosüsteemide ehitamisel mindudki seda teed, et tellitakse töö sisse. Ta lisas, et riigihanked ei takista iseenesest teenuse sisseostmist, valik peitub IT-tellijate teadmises ja tahtes, samuti rahastusallikates – see on viide rangete reeglitega eurorahale.

Heinloo lisas, et üks riigi IT probleem peitub seaduseloomes: siiani on seaduste vastuvõtmistel tihti jäänud arvestamata, kui palju maksab muudatuste elluviimine infosüsteemides. “Põhjus on kas selles, et seda ei olegi alati võimalik eelarves ette näha või ei osata ega taheta seda teha,” ütles ta.

Sikkut nõustus Heinlooga: “IT-vajaduste arvesse võtmine uute seaduste juures on ­olnud nõrk koht. Siin saab lahendus olla poliitikakujundajate ja õigusloojate parem teadlikkus ja arusaam IT-lahenduste olemusest ja võimalusest.” Ta lisas, et poliitikamuutuste kavandamisel peab seetõttu olema juba varakult ka nõu andmas IT-spetsialistid.

Esirinnas olemiseks tuleb riskida

Laineste kirjutab arvamusloos, et riik peab valima suuna, kas tahame oma e-lahendustega olla tulevikus esirinnas või mitte. “Kui tahame olla esirinnas, siis tuleb meil luua palju uusi unikaalseid lahendusi, mida valmis kujul kelleltki võtta pole. Selleks tuleb võtta riske ning teha suuri investeeringuid,” märkis ta.

Laineste toob välja, et sel juhul peaks teenuseid arendama sellisel kujul, mis võimaldaks neid ka eksportida ja seetõttu väheneks ka omakulu. Ta leiab, et sobivam arendaja oleks just nimelt erasektor, kuna sedasi riske enda peale võttes peab ta enda edukuseks tagama, et see ka toimib.

Sikkut nentis, et kõigi riiklike projektide arendamisel on vastutus suur. “Oluline on targalt riske hinnata, aga ka enda võimekust hinnata ja teostuspartneri tööd juhtida,” ütles ta.

Palgarallit ei kardeta

Turuosaliste hinnangul on tervitatav, kui ka avalikus sektoris saavad IKT-spetsialistid väärikat palka.

Valitsus otsustas tõsta riigi IKT-spetsialistide palka 20%. Nortali juhatuse liige Andre Krull sõnas, et riigi lubatud palgatõus ei pruugi tingida täiendavat palgatõusu erasektoris – palk sõltub sellest, kui palju on kliendid valmis maksma. Tema sõnul on avaliku sektori projektide osakaal IT-sektori portfellis alla 10%, mistõttu mõjutavad palka rohkem ekspordihinnad ja erasektori tellimuste mahu kasv.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) president Ivo Suursoo täiendas, et lisainvesteeringud ei tohiks IKT turgu olulisel määral mõjutada, kuna esiteks ei sõltu IKT sektori käive enam niivõrd palju avalikust sektorist ning teiseks vähenevad peagi Euroopa Liidu tõukefondide investeeringud e-riigi arengusse.

Tieto Eesti tegevjuht Anneli Heinsoo aga leidis, et erasektor ja riik konkureerivad samade spetsialistide pärast samal tööjõuturul, seega hoogustab riigi 20% palgatõus ka üldist palgakasvu. Krull lisas, et palgatõus võib vähendada IKT-spetsialistide motivatsiooni riigisektorist palga tõttu erasektorisse liikuda.

Majandusministeeriumi side- ja infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut ütles, et praegu on IKT-töötajate seas riigisektoris suur kaadri voolavus just nendel ametikohtadel, kus on erasektoriga võrreldes madalam palk. “Samuti on palk olnud põhjus, miks mitu paljutõotavat kandidaati tööpakkumisest loobub. Loodan, et see mure saab nüüd lahendatud ja enam ei ole inimesed motiveeritud ainult väga suurest missioonitundest, vaid saame neid ka ausa palgaga paremini tunnustada,” lisas Sikkut.

Tervet IKT sektorit pitsitab tööjõupõud. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu andmetel on 2020. aastaks vaja Eestisse kokku 37 000 IKT spetsialisti, kuid koolid, ümberõpe, välistööjõud suudavad kasvatada inimeste arvu selleks ajaks umbes 30 000ni.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt