Toetusrahade väljapetmisprotsessil uus pööre

24. aprill 2018, 11:42
Anti Tammeoks ja Mario Sootna (seljaga) septembris Harju maakohtus kriminaalasja istungil.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180424/NEWS/180429874/AR/0/AR-180429874.jpg

Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, millega oli endisele EASi nõukogu liikmele ning jäätmekäitlusäri mõjukale niiditõmbajale Anti Tammeoksale EASi ning KIKi toetusrahade väljapetmise eest mõistetud ligi aastane vangistus pooleteiseaastase katseajaga.

Kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetas ringkonnakohus menetluse Tammeoksale esitatud süüdistuses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetuse taotlemisel soodustuskelmuse toimepanemises.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA-lt (KIK) toetuse taotlemisel toimepandud soodustuskelmuse süüdistuses mõisteti ta õigeks süü tõendamatuse tõttu.

Lisaks tunnistas ringkonnakohus õigusvastaseks politsei- ja piirivalveameti (PPA) 2012. aasta juuni määruse Tammeoksale elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta. Ringkonnakohtu kolleegium leidis, et määrusega rikkus PPA oluliselt menetlusõigust ning see on õigusvastane.

Kõnealuse määruse õiguspärasusest sõltub aga omakorda Tammeoksa kriminaalasjas aegumise katkemine. Kuna teises kohtuastmes tuvastati, et määrus on õigusvastane, ei ole aegumine keelu kohaldamisega katkenud.  

Ei ole soodustuskelmuse täideviija

Lisaks ei nõustunud ringkonnakohus sellega, et Tammeoks oli EASi ja KIKi projektide raames toetusi taotlenud ettevõtte pädev esindaja, mistõttu ei saa ta olla soodustuskelmuse täideviija. Ringkonnakohtu hinnangul on Tammeoksa süüdistuses kirjeldatud tegevus käsitatav kaasaaitamisena ettevõtte huvides toime pandud soodustuskelmusele. Seega lähtus ringkonnakohus aegumise arvestamisel mitte täideviimisteo, vaid kaasaaitamisteo toimepanemise ajast.

Ringkonnakohus tuvastas, et seotult EASi makstud toetusega 2011. aasta mais oli soodustuskelmuse faktilisest lõpuleviimisest Tammeoksa kohtu alla andmise ajaks möödunud üle viie aasta, mis on karistusseadustiku järgi teise astme kuriteo puhul aegumistähtaeg. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et Tammeoksa kaasaaitamistegu on ilmselgelt aegunud.

Kohtukolleegium leidis ka, et Tammeoksa süü KIKile valeandmete esitamisele kaasaitamises ei ole tõendatud. Kuna ka valeandmete esitamine ise ei ole kriminaalmenetluses uuritud tõenditega tõendatud, puudub ka tegu, millele Tammeoks saanuks kaasa aidata. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul põhjust asuda tuvastama, kas süüdistuses Tammeoksale KIKile valeandmete esitamisega seoses etteheidetavad teod on tõendatud. Seega tuleb Tammeoks ses osas õigeks mõista.

Ringkonnakohtu otsusega hüvitatakse Tammeoksale kohtueelses, maakohtu ja apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulud kokku 108 024 euro ulatuses.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Põhja ringkonnaprokuratuur kommenteeris, et esmalt soovitakse ringkonnakohtu lahendiga tutvuda ning riigikohtusse kassatsiooni esitamine otsustatakse seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul.

Õhku täis hinnad

Prokuratuuri süüdistuse alusel korraldas Tammeoks aastail 2010–2012 Euroopa Liidu toetusraha väljapetmist OÜ Nelitäht ja selle juhatuse liikme Mario Sootna kaudu.

Kalevi Paluteder (vasakult), Anti Tammeoks ning Mario Sootna 2016. aasta sügisel Harju maakohtus.

Et saada rohkem toetust ja vältida omafinantseeringu tasumist, paisutati süüdistuse järgi EASi ja KIKi toetusraha küsimisel seadmete hind suuremaks. Nelitäht küsis 2010. aastal EASilt ja KIKilt toetust jäätmete ümbertöötlemise seadmete ostmiseks. EAS kiitis 444 186eurose kogumahuga projekti heaks ja maksis 2011. aastal firmale välja 177 674eurose toetuse. Kuid KIKil tekkis neile esitatud projekti suhtes pettusekahtlus ning küsitud 480 000 eurot jäeti Nelitähele välja maksmata.

Kohtuvaidluses nõudis toonane Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Endla Ülviste oma süüdistuses Tammeoksale rahalist karistust 244 päevamäära ulatuses - et Tammeoksa päevasissetulek oli 2011.a 61 eurot, siis oleks karistus jäänud alla 15 000 euro.

Maakohus otsustas aga Tammeoksale määrata rangema karistuse - ligi aasta pikkuse vangistuse pooleteiseaastase katseajaga.

Rahast polnud viisakas keelduda

Lisaks Tammeoksale olid 2016. aasta septembris alanud kohtuistungitel süüdistatavate seas kunagine Rahvaliidu aseesimees, Nelitäht OÜ omanik Mario Sootna, Kalevi Paluteder, Vello Lips, Dmitri Käsk ning nendega seotud ettevõtted Nelitäht OÜ, RS Technology OÜ ja Keskkonnatehnika OÜ.

Kõikide nende suhtes lõpetati aga kohtumenetlus oportuniteediga. Ülviste selgitas siis, et otsused tehti kaitsjate taotlusel ning kuna teised süüdistatavad olid sisuliselt Tammeoksa käsutäitjad, siis pidas prokuratuur otstarbekaks oportuniteeti kasutada.

Sootna rääkis tunnistajana, et Tammeoks on tema sõber ning jäätmekäitlusala parim spetsialist.

BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ juhatuse liige Jaak Joamets, kes Sootna kinnitusel on Tammeoksa ammune tuttav, rääkis tunnistusi andes, kuidas Tammeoks helistas talle ja sõnas, et tal on ühe seadme ostmiseks raha vaja. Kokku said nad Lasnamäel parklas. Tammeoksale ei ole viisakas rahaandmisest keelduda, märkis Joamets.

Tammeoksa lapsepõlvesõber on ka Keskkonnatehnika OÜ juhatuse liige Dmitri Käsk. Ettevõtte raamatupidaja rääkis tunnistusi andes, et Käsk palus tal arvete teemal suhelda Tammeoksaga, kes nõustas ka finantsdokumentide kajastamist raamatupidamises.

Kaitse rõhus õigusvastasusele

Süüdistuskõnes märkis prokurör Ülviste, et tunnistajad lõid küll Tammeoksast kui Eesti jäätmekäitluse pärast südant muretsevast inimesest positiivse kuvandi, kuid pettuse teel konkurentsieelise saamine ei saa olla aktsepteeritav. Tammeoks oli Ülviste kinnitusel Nelitähe faktiline juht.

Tammeoksa kaitsja Martin Triipan Raidla Ellexi advokaadibüroost lükkas kaitsekõnes prokuröri seisukoha tagasi. „Nelitähe juht ja otsustaja oli Sootna ning pigem oli Sootnal mõju Tammeoksa üle,“ sõnas Triipan.

Tammeoks ei ole Triipani sõnul talle etteheidetud tegu toime pannud, kuna soodustuskelmuse täideviijaks on isik, kes saab soodustusest kasu. Kolmandat isikut ei saa aga süüdi mõista.

Ta viitas ka kuriteo aegumisele ning tõendite lubatavuse küsimusele. Nimelt algatati kriminaalmenetlus ühes teises kriminaalasjas saadud tõendite alusel. Samas on riigikohus kuulutanud nende tõendite kogumise jälitustoimingud õigusvastaseks. „Seega on kõik järgnevalt kogutud tõendid õigusvastased,“ leidis Triipan.

Ka tõi kaitsja välja, et kui 2012. aastal toimus Nelitähe kontoris läbiotsimine, viidi kaasa samades ruumides asunud Eesti Plast OÜ arvutid. Samas luba oli antud ainult Nelitähe läbiotsimiseks.

„Ma ei saa päris täpselt aru, miks ma siin täna olen,“ sõnas Tammeoks maakohtule oma viimases sõnas. Ta märkis, et süüdistuses oleks olnud loogika, kui tema oleks olnud toetustest kasusaaja.

„Mario Sootna ja Vello Lips ei ole minu tankistid. Mina ajasin Eesti Pakendiringluse ja Elektroonikaromu asju,“ lisas Tammeoks kohtus.

EASi nõukogu liikmeks sai Tammeoks sai tollase majandusminister Juhan Partsi otsusega septembris 2011. aastal, kuid pidi sealt lahkuma järgmise aasta juunis, kui sai avalikuks kriminaalasja uurimine ning talle esitatud kahtlustus. Tammeoks lahkus seejärel ka IRList.

Eesti Keskkonnateenused prügiveok.

Poliittaustaga jäätmeärimeeste võrgustik

Eesti Keskkonnateenused enamusosalust varjatult kontrollinud poliitilise taustaga ärimehed on jäätmekäitlusäris tegutsenud juba pikki aastaid, seda äri on aidanud edendada Euroopa Liidu abirahad ning head suhted võimu juures.

Äripäev kirjutas eelmisel aastal, et riigi suurima jäätmekäitlusfirma Eesti Keskkonnateenused enamusosaluse müük mõne aasta eest võis seda osalust varjatult kontrollinud sõpruskonnale tuua miljoneid eurosid, mida nüüd teistesse äridesse edasi paigutatakse.

Enamusosaluse müügihind võis Äripäeva allika sõnul olla ligi 8 miljonit eurot ning raha liikus endise IRLi liikme ning varem ka EASi nõukogusse kuulunud Anti Tammeoksa Hollandi ettevõttesse Dommel B.V.

Lisaks Tammeoksale käis Äripäevani jõudnud Eesti Keskkonnateenustega seotud infost läbi ka Reformierakonna mõjuka liikme Rain Rosimannuse, IRLi kuuluva endise Eesti Energia nõukogu liikme Toomas Tautsi, kunagise Eesti Raudtee juhatuse liikme Priit Halleri ning Eesti Pakendiringluse pikaajalise juhi Aivo Kanguse nimi.

Kui Tammeoks jättis vastamata küsimustele enda sidemetest Eesti Keskkonnateenustega, siis Rosimannus eitas igasuguseid seoseid selle ettevõttega, nimetades neid jäätmekäitlusäris juba pikalt ringlevaid jutte tühjaks pläraks ja keelepeksuks.

Vanad tuttavad

Tuttavad on Tammeoks ja Rosimannus aga juba mõnda aega, nad olid mõlemad 2000. aastate alguspoolel riigikogus aktiivsed jäätmevaldkonna seaduste tegijaid ja eelnõudele muudatuste väljapakkujaid. Hiljem KIKi nõukokku kuuludes seisis Rosimannus selle eest, et KIK jagaks toetust Võru valda Tammeoksa kontrollitud MTÜ Eesti Pakendiringluse kinnistule rajatud jäätmekeskusele.

Kui 2011. aasta kevadel sai Keit Pentus-Rosimannusest keskkonnaminister ja ühtlasi ka KIKi nõukogu esimees, siis juba sama aasta juulikuus otsustas KIKi juhatus eraldada 3,2 miljonit eurot toetusraha Tammeoksaga seotud OÜ-le Polli Prügila, rajamaks Karksi valda prügila. Just Tammeoksa lobitööd peeti määravaks, miks mõjukate reformierakondlaste abikäe toel otsustati keskkonnaministeeriumis juba 2008. aasta sügisel lisada riigi jäätmekava eelnõusse Lõuna-Eestisse prügila rajamine. KIKi toonane otsus oli puht poliitiline, mingit majanduslikku põhjendust paljud jäätmeäris tegutsejad uuel prügilal ei näinud. Arvestades, et Eesti Energial oli valmimas prügipõletustehas, mille võimsus ning eelkõige väravahind on selline, mis muutis ladestamise nii palju kallimaks, et sel prügilal polnud enam majanduslikku mõtet.

“Ma ei tunne ühtegi poliitikut, kellel on mõju EASi või KIKi rahastamisotsustele,” kinnitas Tammeoks 2012. aasta suvel Äripäevale.

Kuna Euroopa Komisjon leidis lõpuks, et 3,2 miljoni euro eraldamine on keelatud riigiabi, siis jäi Polli prügila rajamata ning äri läks luhta.

Jäljed Autorollo asjas

Samade tegelastega seotud firmade rahaülekanded käivad läbi legendaarses-skandaalses Autorollo asjas. Novembris 2009. aastal, kui Väino Pentuse firma Autorollo pankroti väljakuulutamiseni oli jäänud ligi poolteist aastat, maksis pakendite taaskasutusorganisatsioon MTÜ Eesti Pakendiringlus läbi Toomas Tautsi firma Autovaal kahe ülekandega Autorollosse kokku 400 000 krooni (ligi 25 600 eurot).

Tautsi firma kaudu jõudis Autorollosse ka Eesti Pakendiringlusega äriliselt seotud OÜ Prügitont makstud 100 000 krooni (ligi 64 000 eurot).

Ülekannetest tekkinud nõue Autorollo vastu loovutati hiljem aga Rosimannuste appi kutsutud advokaat Siim Roodega seotud ettevõttele.

Sealt ajas edasi minnes jõuame uuesti Keit Pentus-Rosimannuse keskkonnaministriks oleku aega, kui ministeeriumis lükati pikaks ajaks sahtlisse pakendiseaduse muudatused, mis oleksid otseselt piiranud Tammeoksa ja temaga seotud äriseltskonna huve pakendiäris. Mäletatavasti oli riigikontroll juba 2010.a leidnud, et riik ei suuda tagada taaskasutusorganisatsioonide piisavat finantssuutlikkust ja finantssuhete läbipaistvust. Pakendite turule toomise ja taaskasutamise andmete kontrollimatuse tõttu võis riigile ainuüksi 2009.a jääda laekumata 64 miljonit eurot maksutulu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. April 2018, 12:29

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing