Eesti laevaehitajad lõikavad Soome majandusõitsengust kasu

27. aprill 2018, 06:00
Eestlased on Soomes hinnatud kruiisilaevade sisustusmööbli valmistajad.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180427/NEWS/180429728/AR/0/AR-180429728.jpg

Soome majandus kasvab mühinal ja selle tuules triivib ka laevatööstus. Eesti laevaehitajatele tähendab see viljakat tööpõldu vähemalt viieks järgnevaks aastaks.

Turu Meyeri laevatehasest on saanud omamoodi rahvaste paabel. „Oleme aasta jooksul kuulnud ligi 50 erinevat keelt,“ ilmestas kommunikatsioonijuht Tapani Mylly sealset atmosfääri.

Iga päev kaidel ja laevadel müttavast 4000 töölisest moodustab välistööjõud veerandi. Kindlalt esikohta hoidvate eestlaste kõrval on kaasatud Baltikumi, Poola, Rumeenia ja teiste riikide firmad. Arvestades konkurentsi taset on sektorisse sisse murdmine kangelastegu.

Eesti firmad eelistatuimad

Mylly põhjendas buumi kruiisituristide järjepideva kasvuga. See trend on tema sõnul juba kümmekond aastat püsinud, seega pole praegune tõusulaine midagi ootamatut ja ruumi uutele laevadele on.

Turu tehase omanik on Meyeri perekond, kes investeerib tehase arendusse 200 miljonit eurot. „Tunneme kaasaegse laevaehituse kõige keerulisemaid tehnoloogiaid,“ kinnitas Mylly.

Alates 2011. aastast Soomes laevamööblit tootev Marine Upholstery OÜ juht Henry Kokk tõstis esile Eesti firmade kvaliteeti ja tarneaegadest kinni pidamist. Need kaks näitajat määravad renomee ja edasise koostöö. „Põhikonkurendid on soomlaste enda firmad. Nende kvaliteet on kohati parem, kuid kindlasti ei ole me odav allhankemaa. Täna vaadatakse meid kui võrdseid,“ kiitis Kokk Soomes tegutsevaid laevameistreid.

Welcomest OÜ peab väikeettevõtjana rõhuma paindlikkusele ja kiirele reageerimisele. Turu sadamas nad veel ei tegutse, kuid tööd tehakse allhanke korras pikaaegsele koostööpartnerile I.S. Mäkinen OY, valmistades kruiisilaevadele tellimusdiivaneid.

„Laevareisid on väga nõutud ja viimane uus kruiiser ehitati Turus 2011. aastal. Oleme teinud palju taastamistöid, kuid praegu paneb klientide surve laevaomanikke vaatama uute aluste poole,“ kommenteeris tootmisbuumi ettevõtte müügijuht Meeli Lauk.

Tootmishinnad tõusuteel

Marine Upholstery’l jagub tellimusi aastani 2025. Laevaehitusfirmade nõuded mööblimaterjalile on väga kõrged, mistõttu on uudsed lahendused igasse eritellimusel valmivasse projekti sisse kirjutatud. Kuna Soome klient on erinevalt eestlasest nõus kvaliteetse töö eest ka vääriliselt tasuma, siis pole põhjust niipea kodusadamasse naasta. „Kindlasti saavad käibenumbrid olema tavapärasest erinevad,“ vaatas Kokk helgelt tulevikku.

Laevamööbli valmistamine pole tavasisustuse tootmisega võrreldav. Ettekirjutused on ranged. Näiteks peavad kõik materjalid olema tulekindlad ja tavapärasest vastupidavamad. Suurem osa mööblist peab olema kinnitatud põranda külge. „Kui sa ei suuda sellega arvestada, siis hiljem võib juhtuda, et toode lihtsalt ei sobi või ei mahu algselt plaanitud kohta,“ hoiatas Kokk.

Lauk kinnitas, et tellimusdiivanite tootmine ei ole odavate killast töö. Materjalid on muutunud kvaliteetsemaks, tehasetarned kiiremaks. Spetsialiste on juba praegu vähe ja tulevik uusi meistrikäsi juurde ei too. Tootmistehnoloogias, tõsi, erilisi muutusi ei ole, sest tegu on käsitööga ja selleks see ka jääb. „Väikseimgi mööndus kvaliteedis tähendaks turukonkurentsist välja langemist,“ nentis Lauk.

Üllatusteks tuleb valmis olla

Sellised õitsengud ei ole igapäevased. Seda enam julgustas Kokk praegust turuseisu ära kasutama, et ennast tõestada ja lüüa uksed lahti edasiseks koostööks. „Muidugi tuleb arvestada, et kõik pole nii lihtne, et lähen tutvustan ennast, teen paar toodet valmis ja olengi pardal,“ hoiatas ta.

Konkurents on tihe ja üllatused varmad kaela sadama. Näiteks võib muudatusi ka siis ette tulla, kui oled juba valmis mööbliga laevas. Sel juhul pole muud, kui tuleb töö pardal olles vastavalt nõudmistele ümber teha.

Mylly sõnul peavad laevaehitajad olema valmis ka raskemateks aegadeks. Laeva eluiga on 30-40 aastat. Aluseid remonditakse ja ehitatakse kogu aeg, aga suuremate puhangute vahel on pausid. „Praegu kindlustamegi oma tulevikku. Investeerime tehase arendusse, uuendame oma ehitusprotsesse ja mõtleme tasemel tööjõu värbamisele,“ sõnas ta.

Kuna Mylly kiitis üksteise mõistmist eestlastega ja rõhutas töö- ning ärikultuuri sarnasust, siis võib eeldada, et meie väljavaated ka põuasematel perioodidel Põhjanaabrite sadamates tööd leida on head.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. April 2018, 16:58

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing