Energiatootmine käib täisvõimsusel

Eesti Energia suurenergeetika püsis vaatamata CO2 hinna kallinemisele hästi konkurentsis. Märtsis alustati elektri müüki Soome koduklientidele ja esimese kvartaliga eksporditi naaberriikidesse ligi 600 gigavatt-tundi elektrit.

Kvartali kogu müügitulu oli 229 miljonit eurot, puhaskasum 41 miljonit eurot. Investeeringuid tehti kokku 35,6 mln eurot ehk 37% rohkem kui 2017. aastal samal ajal.

Näitajad rekordilised

Märts oli põlevkivi kasutusnäitajatelt rekordiline. Kaevandatud 17,3 miljoni tonni kõrval kasutati 18 miljonit tonni. Märkimisväärne oli Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul ka põlevkivi ekspordi roll. „Viimati kasutasime nii palju ühes kuus 2010. aastal. Seda saab põhjendada hea olukorraga elektriturul,“ märkis Sutter.

Finantsdirektor Andri Avila sõnul kasvasid õlitootmise müügitulud märtsis pea 20 protsenti. Tootmine käis täisvõimsusel ja müüdud toodangu kõrvalt jäi väike varu ülegi. „Tulemusi võib rekordiliseks nimetada kõikides õlitootmisüksustes,“ kinnitas Avila.

Elektri müügitulu näitajad olid parimad alates 2014. aasta IV kvartalist. Arvestades CO2 kvootide hinnatõusu ja grammi võrra väiksemaid tootmismahte kui aasta tagasi, võib sedagi Avila sõnul rekordiliseks pidada.

„Soojust õnnestus külmade ilmade tõttu müüa rohkem kui planeerisime. Tuulenergia poolest oli kogu Eesti toodang nõrk – veerandi võrra väiksem kui eelmine aasta samal ajal. Meie osakaal jäi samaks,“ märkis Avila.

Keskkonnatundlik majandamine

Lisaks kiitis Sutter koostööd keskkonnaministeeriumiga kõrvalsaaduste kasutusväljundite otsimisel. Põlevkivi tootmisel tekkivat lubjakivi killustikku saab kasutada suurte infrastruktuuriprojektide ehitusel nagu Rail Baltic või Tartu maantee. „Ida-Lääne suunaline transiit ja vähenenud veomahud on pikaajaline probleem. Peame mõtlema raudteetaristu efektiivsemale koormamisele,“ leidis Sutter.

Sel aastal loodetakse ka Euroopa Liidult saada lõpuks kätte vanarehvide mahukamaks energiatootmiseks vajalik luba. Keskkonnaministeeriumiga on senine koostöö väga hea. „Rehvihakke energiapotentsiaal kütteõlitootmiseks on suur. Praegune võimekus lubab meil energiatootmisse suunata oluliselt rohkem rehve, kui neid Eestis toodetakse,“ märkis Sutter.

Taastuvenergia osakaal energia kogutoodangust oli 13 protsenti. Kõige eeskujulikum taastuvenergia tootja oli Ruhnu, kus toodetakse üle poole energiast roheliselt. Kindlasti tasub silmas pidada ka põhjanaabrite riikliku prioriteeti rühkida taastuvenergia poole.

„Soovime rajada Soome tuuleparke. Meie ambitsioon on taastuvenergeetika 40protsendiline osakaal tootmisportfellis,“ sõnas Eesti Energia juht.

Puitmaterjalidest kasutati energiatootmiseks ainult jäätmepuitu ehk metallist puhastatud ehitusülejääke. Pool mahtudest seejuures imporditi.

Hiiumaa mahus tarbimine

Üks strateegilistest eesmärkidest, tuua energiamahukad tarbijad oma tootmisüksustele lähemale, on jõudnud esimeste klientideni. Kokku kuus suurtarbijat tegutsevad Balti ja Iru elektrijaamade juures. „Kuue peale kokku tarbitav hulk - 45 GWh - on võrreldav terve Hiiumaaga,“ tõi Sutter võrdluse.

Nimeliselt saab praegu mainida vaid bitcoinikaevandust Blockhive. „Teised kliendid ei ole soovinud, et neid välja toodaks. Valdavalt on tegemist andmetöötlussektori ettevõtmistega, kuid on ka üks innovaatilist seina- ja laekatte materjali tootev ettevõte,“ avaldas kommunikatsioonijuht Kaarel Kask.