Riigikogus tuleb mais arutusele eelnõu, mis muudab tsiviilseadustiku üldosa ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa ning mille eesmärk on pikendada teatud kahjunõuete aegumistähtaega.
Teatud kahjunõuete aegumispiir pikeneb oluliselt Foto: PantherMedia/Scanpix
Eelnõuga muutub kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaeg - praegu aeguvad need nõuded kümne aastaga, kuid eelnõu sätestab, et nõue õigusvastaselt tekitatud kahju eest ja kriminaalmenetluses esitatud väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le.
Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni. Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingu alusel ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.