Riigikogus tuleb mais arutusele eelnõu, mis muudab tsiviilseadustiku üldosa ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa ning mille eesmärk on pikendada teatud kahjunõuete aegumistähtaega.

- Foto: PantherMedia/Scanpix
Eelnõuga muutub kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaeg - praegu aeguvad need nõuded kümne aastaga, kuid eelnõu sätestab, et nõue õigusvastaselt tekitatud kahju eest ja kriminaalmenetluses esitatud väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le.
Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni. Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingu alusel ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.