Puhkepäevad sõid ekspordinumbreid

Statistikaamet teatas, et kaupade eksport vähenes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Siit saad sellest pikemalt lugeda.

Ehkki Euroopas nõrgenesid aasta alguses mitu majandusnäitajat, näib ekspordi vähenemine ikkagi liig mis liig, kirjutab Oja Eesti Panga blogis.

Ta näitab tööpäevade arvu ja elektritarbimise andmeid kasutades, et märtsikuine ekspordi vähenemine on selgitatav tööpäevade arvu erinevusega 2017. ja 2018. aasta märtsis.

Oja kirjutab:

Selle aasta märtsis oli nimelt 21 tööpäeva, aasta varem aga tervelt 23. Teiste sõnadega oli tööpäevade arv 2018. aasta märtsis 8,7% väiksem kui aasta varem. Ka lihavõtted langesid tänavu märtsikuusse.

Ehkki töö- ja puhkepäevade vahekord kuus võib tunduda triviaalsena, selgitab see väga suurt osa majandusnäitajate lühiajalisest dünaamikast. Täpsemalt selgitab tööpäevade arv pea poolt sellest, kui palju aeglustub või kiireneb kuude võrdluses töötleva tööstuse ekspordi kasv. Kui vaadelda aga ainult märtsikuid, aitab tööpäevade arv eri aastatel selgitada lausa kaht kolmandikku kasvu muutusest. Ühes kuus on keskmiselt 21 tööpäeva ja üks tööpäev rohkem või vähem mõjutab paljudes valdkondades tööaega pea 5%. Seda on väga palju, kui arvestame, et viimase kümne aasta jooksul on töötleva tööstuse eksport kasvanud keskmiselt 7,6% aastas.

Töötleva tööstuse ekspordi kuise kasvu ja tööpäevade arvu võrreldes tuleb välja, et ekspordi kasv aeglustus veebruariga võrreldes vähem, kui ennustas tööpäevade arvu muutus. Ehk märtsi eksport oli tööpäevade arvu arvestades veebruari omast tugevam.

Sama näitavad ka elektri tarbimise numbrid, toob välja Oja.

„Seega  oli märtsikuise väikese ekspordi taga tõenäoliselt suur puhkepäevade arv,“ järeldab ta, ja lisab, et loodetavasti aitasid need päevad paremini puhata, et aprillis virgemalt tööd teha.

Koos graafikutega saad Kaspar Oja arutluskäike näha Eesti Panga blogis.