Pariisi reformituuled ajavad Eesti idud õitsele

15. mai 2018, 08:40
Funderbeami asutaja ja juhi Kaidi Ruusalepa sõnul on IT-ettevõtete kasvuvõimalusi tõuganud tagant Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180515/NEWS/180519830/AR/0/AR-180519830.jpg
Ainult tellijale

Kui seni pole Eesti ettevõtjad Prantsuse turule eriti jõudnud, loovad uuendusmeelse presidendi Emmanuel Macroni plaanid meie IT-firmadele tõelise eldoraado.

Prantsusmaa turg on Eesti ettevõtjale olnud kauge ja võõras. Euroopa suuruselt teine tarbijaskond – üle 67 miljoni inimese – ei mahu meie kaubanduspartnerite esikümnessegi. Viimastel aastatel on julgemad asunud jääd murdma ja president Emmanuel Macroni kavandatav e-valitsus võib tuua kaasa IT-firmade kullapalaviku.

Vastuoluline kuvand

Taxify globaalse kommunikatsiooni juhi Marek Undi sõnul on Prantsusmaa e-lahenduste kasutajaskond juba piisavalt suur, et ükskõik millisele tehnoloogia-idufirmale huvi pakkuda. “Kitsamalt transpordi valdkonnast vaadates on sealne turg potentsiaalilt Euroopa pingerivi tipus,” kiitis Unt.

Prantsuse turu võimalused on ära tabanud ka nn idufirmade börs Funderbeam, mis rihib klientidena kasvufirmasid ja nii institutsionaalseid kui ka jaeinvestoreid. Kauplemisidu asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp tahab turule sisenedes olla eeskujuks teistelegi Eesti innovatsiooniettevõtetele, kelle suhtes ollakse siiani vana­euroopalikult ettevaatlik. ““Start-up-president” Emmanuel Macron on andnud tugeva tõuke IT-lahenduste maaletoomiseks,” märkis ta.

EASi ekspordinõunik Prantsusmaal Kristiina Kalda tõdes, et väljaspool edumeelset e-riigi kuvandit on Eesti paljuski mittemidagiütlev. “Mõneski sektoris kohtab suhtumist “toode peab olema odav, sest tuleb Ida-Euroopast”,” nentis Kalda.

Puitmajade müügiga alustanud, kuid Shishi sisekujundusdetailidele ümber lülitunud Anna Shevtshenko on kokku puutunud paljude kohalikega, kes isegi ei tea täpselt, kus Eesti asub. Samas “Ida-Euroopa” suhtumist pole ette tulnud ja klientidega koostööd see ei mõjuta. “Prantslased on avatud uutele toodetele ja innovatsioonile,” märkis ta.

Puitmajatootjad ongi e-valdkonna kõrval Eesti olulisim tunnusmärk. Siiani pelgalt aiamajadega piirdunud eksport on vahetumas kasvava kvaliteetpuitehitiste tootmise vastu, eeskätt Bordeaux’ piirkonnas.

Taksoäpp Taxify on Prantsusmaal kahes linnas kohal ja kavatseb edasi laieneda, pildil ettevõtte üks asutajaid ja juht Markus Villig ühes nende tegutsemislinnas – Pariisis.

Skandinaavia minimalism müüb

Puitmajaklastri juhi Lauri Kivili sõnul on avatud turu tingimustes järjest suurem roll usaldusväärsusel, kvaliteedil, efektiivsusel ja oskusteabel. See võimaldab soodsaima hinna võistlusest välja astuda. “Järjest kasvavate tootmissisendite kontekstis ei ole madal müügihind enam aastaid konkurentsieelis,” sõnas Kivil.

Konkureerida ei tule seejuures ainult teiste ettevõtetega – peamiselt kohalikud, vähemal hulgal tegijad Soomest, Poolast, Kanadast –, vaid terve ehitustraditsiooniga. Puidumehed peavad end läbi rammima kivist, mis on Prantsusmaal konkurentsitult eelistatuim ehitusmaterjal. “Prantsuse ettevõtted toodavad puidust tehasemaju aastas ca 180 miljoni euro väärtuses, millele lisandub ca 80 miljonit impordina. See on marginaalne osa,” ilmestas Kivil.

Kalda tõi eeskujuks soomlased, kelle renomeed saadab looduslähedus ja disainiteadlikkus. Usalduse loob teenuse sisu ja kvaliteet. Keskmist tarbijat ei veena teadmine, et teenus-toode on pärit Eestist. “Tooteid tasub tutvustada kui põhjamaiseid. Nordic-disain ja teatud minimalism on trendikad,” soovitas ta.

Taxify avas oma teenuse Pariisis möödunud aasta oktoobris, nüüd toimetatakse juba Lyonis, plaan on veelgi laieneda. Undi sõnul on kriitilise tähtsusega kohalikku turgu tundva meeskonna leidmine, kes pakub platvormi kasutavatele autojuhtidele koolitusi ja tuge. Samas juhtis ta tähelepanu, et Taxify kogemust ei saa kõigile ettevõtetele üldistada.

“Sisenesime turule mujal järele proovitud mudeliga. Teenuse olemus oli klientidele tuttav ning tegu ei olnud innovatsiooniga. Pealegi on tehnoloogia-start-up’i turule mineku protsess märksa erinev väikeettevõtte või traditsioonilise suurettevõtte omast, kuna idufirma riskivalmidus on olemuslikult suurem,” sõnas Unt.

Tark mees taskus on möödapääsmatu

Funderbeami vedaja Ruusalepp rõhutas kohalike regulatsioonide ja seaduste tundmise esmatähtsust. Sellele ehituvad kommunikatsioon ja usalduse loomine. Edukaks äri ajamiseks on vaja tunda ka konkreetse ettevõtte hingeelu. “Tugiisik peab suutma tõlkida ettevõtte nägemuse eduks. Kommete ja mõtlemismustrite kõrval tuleb mõista ka turu käitumist,” sõnas ta.

Shevtshenko soovitusel peab ettevõttel enne turule sisenemist olema tugev kliendihaldamise praktika. Vana Euroopa riigid on nõus valima kvaliteetsemaid ja kallimaid tooteid, kui seal taga on hea teenus. Eksimisvõimalusi ei ole palju, kuna turg ei ole nii suur, kui me ette kujutame, ja negatiivne kogemus mõjutab ka teiste arusaama sinust. “Turule sisenemiseks soovitan osaleda messidel, et ettevõte oleks nähtav. ­Uute klientide leidmiseks peab füüsiliselt kohal käima. Pealegi on Prantsusmaal inimese palkamine väga kallis, kuna riigis on kõrged tööjõukulud,” jagas Shevtshenko kogemust.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. May 2018, 08:41

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing