Artikkel

    Eesti Energiast saigi Nelja Energiale parim kosilane

    Äripäeva andmetel ostab riiklik energiakontsern Eesti Energia lähiajal ära Baltikumi suurima taastuvenergia tootja Nelja Energia. Poole miljardi eurose tehingu tulemusena sünnib Eestisse tuuleenergia turul sisuliselt monopoli omav ettevõte ja kopsaka summa saavad ka väikeinvestorid.

    Anonüümseks jääda soovinud allikas kinnitas Äripäevale, et aasta alguses müüki pandud Nelja Energiale oli aprilli lõpuks tõepoolest umbes viis kosilast, kelle seast valiti lemmikuks Eesti Energia. "Läbirääkimised ettevõtete vahel käivad ja see protsess areneb kiiresti,” märkis ta.
    Teadaolevalt soovib Eesti Energia üle võtta kõik tuuleenergia tootja aktsiad ja seega müüvad oma osaluse lisaks norrakate energiakontsernile Vardar ka Nelja Energiast ligi neljandikku omavad Eesti väikeinvestorid.
    Investoritele kopsakad summad
    Kuna tehingu maksumus on Äripäeva andmetel suurusjärgus 500 miljonit eurot, saab norrakate Vardar umbes 385 miljonit ja eestlastest investorid 115 miljonit eurot. Viimane summa jaguneb Peeter Männi, Aivar Berzini, Jüri Mõisa, Hannes Tamjärve, Martin Kruusi, Kalle Kiigske ja paari väiksema aktsionäri nagu Skype’i asutajate Ambient Sound Investmentsi, Mart Toomingule ja Tarmo Rootemanile kuuluva United Partners Investmentsi ja Raivo Heina osalusega ettevõtte Kakssada Kakskümmend Volti vahel.
    Nelja Energia üks väikeaktsionäridest, Jüri Mõis täna eriti jutukas polnud, korrutades vaid seda, et börsiettevõttena ei saa ei ostja ega müüja midagi rääkida. “Neid tehinguid on sajandeid tehtud ja asjad võtavad väga kaua aega,” märkis Mõis. Varem on ta Postimehele kinnitanud, et väikeaktsionärid on müügiprotsessiga algusest peale kursis olnud ja tema on asjadele kuluga rahul.
    Ajaloo suuruselt teine müügitehing
    Kui Nelja Energia müüakse ära 500 miljoni euroga, on tegemist Eesti ajaloo suuruselt teise ettevõtte müügitehinguga. Sellest suurem on olnud vaid Hansapanga müük rootslaste Swedbankile. Laevafirma Tallink ostis omal ajal Silja Line’i ligi 470 miljoni euro eest.
    Ka Eesti Energia jaoks tähendaks Nelja Energia ost üht suurimat investeeringut, mida ületaks mahu poolest vaid Auvere Elektrijaama ehitus (millele on kulutatud ligi 570 miljonit eurot). Ostuks peaks Eesti Energial ka raha jaguma, sest märtsi lõpu seisuga oli ettevõttel raha 337 miljonit eurot. Lisaks on firmal võimalik kasutada 150 miljoni euro eest likviidsuslaenulepinguid kahelt pangalt.

    - Omab Baltikumis 17 tuuleparki

    - Müügitulu 2017. aastal Eesti, Läti ja Leedu peale kokku üle 69 miljoni euro, mis kasvas aastaga 50%

    - Ettevõtte puhaskasum küündis 2017. aastal 10,7 miljoni euroni ja see kasvas aastaga 22%

    Eesti Energia täna teemat kommenteerima ei soostunud ja ettevõtte esindaja Kaarel Kuusk soovitas küsimustega pöörduda otse müüjate ehk Vardari ja Nelja Energia poole. „Eesti Energial ei ole selle teemaga seoses midagi lisada. Eesti Energia võlakirjad on noteeritud Londoni börsil ning kindlasti teavitame vastavalt börsireeglitele, kui on millestki teavitada,“ lausus Kuusk.
    Nelja Energia juhti ja ettevõttes 2,4%st osalust omavat Martin Kruusi ei õnnestunud Äripäeval tabada, kuid seni on ta meedias jäänud kidakeelseks.  
    Nelja Energia aitaks börsile minna
    Põhjuseid, miks meie riiklik energiahiid suurimast kohalikust tuuleenergia tootjast niivõrd huvitub, on spetsialistide sõnul mitmeid. Redgate Capitali partner Aare Tammemäe  sõnul sobiks Nelja Energia hästi Eesti Energia strateegiaga taastuvenergia valdkonnas. “Loomulikult on iga ettevõte, mis seda valdkonda soovib arendada, kahe valiku ees – kas ise investeerides laieneda või teisi üle osta. Kuna Nelja Energia on suurim taastuvenergia ettevõte kogu Baltikumis, on see kindlalt selliste ettevõtete huviorbiidis,” rääkis Tammemäe, kes tehinguga enda sõnul ise kuidagi seotud ei ole ega oma ka infot selle kohta, et tehing just Eesti Energiaga tuleb.

    - Konsolideeritud müügitulu oli 2017.aastal 753,9 miljonit eurot, kasv aastaga 1,6%

    - Puhaskasum puhaskasum 2017.aastal oli 100,8 miljonit eurot, langus aastaga 41%

    Kuna Eesti Energia soovib oma taastuvenergia äri Enefit Taastuvenergia börsile viia, annaks Nelja Energia Tammemäe sõnul ettevõttele tugevama loo, mida potentsiaalsetele investoritele esitleda ja millega edaspidist kasvuallikat näidata.
    Tehingust oleks Tammemäe sõnul kindlasti huvitatud teisedki, kuid enamike jaoks seab piirangu hind. Samuti võiks tema kinnitusel Nelja Energia vastu huvi tunda investorid väljaspoolt Baltikumi. Miks aga norrakate Vardar sellest ärist loobuda soovib, Tammemäe spekuleerida ei tahtnud. “Tavaliselt on sellistel investoritel oma investeerimishorisont ja see võis lõpule jõuda,” arvas Tammemäe.
    Teised tootjad pahased
    Tuuletehnoloogiate Liit on hoiatanud, et Eesti Energia võimalik Nelja Energia ost tähendaks toimival tuuleenergia turul monopoli moodustamist, mis jätab koos riigi varasemate otsustega Eesti investeerimis- ja ärikeskkonnast halva mulje. Liidu esindaja rääkis aprilli lõpus Delfile, et Nelja Energia omandamise korral moodustaks riigiettevõtte turuosa tuuleenergia tootmisel 84,5 protsenti.
    Liidu hinnangul ei peaks riik sekkuma maksumaksja rahaga majandusvaldkondadesse, kuhu on eraettevõtjatel huvi panustada. Sama on Äripäevale kinnitanud ka teised Eesti tuuleenergia spetsialistid.
    Juhul, kui tehing tehakse teatavaks, peab sellele heakskiidu andma ka konkurentsiamet. Spetsialistide hinnangul see aga tõenäoliselt takistavaks teguriks ei kujune.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.