Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisinvestorid pole rahul Eesti maksusüsteemi ja konkurentsiga

    Välisnvestorite silmis on Eesti paremuselt kolmas investeerimiskeskkond Tšehhi ja Poola järel, paraku ei soosi meie maksusüsteem ja konkurentsitihedus siseturul selle positsiooni hoidmist.

    Saksa-Balti Kaubanduskoja korraldatud konjunktuuruuringus seati paremusjärjestusse kokku 21 riiki. Küsitluses osales rohkem kui 184 ettevõtet Eestist, Lätist, Leedust ning 1698 ettevõtet 16st Kesk- ja Ida-Euroopa riigist. Tulemused on kõnekad: 88% küsitletud ettevõtetest investeeriks ka sel aastal Eestisse, samas ei ole 63% rahul meie maksureformiga. Eestlased ise leiavad, et meie investeerimiskeskkond on parim võimalikest.
    Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti büroo juht Tarmo Mutso ütles, et Saksamaad huvitab eriti meie e-riik ja avaliku sektori reformimisel võetakse Eestit eeskujuna. Meil on hea maine, samas reaalseid lahendusi rakendama hakata on keeruline ja küsimus jääb, kuivõrd meie IT valdkond saab Saksamaale laieneda.
    Investorid ei pääse löögile
    Uuringust jäi kõlama, et Eesti peab pöörama suuremat tähelepanu tootlikkusele ja kvalifitseeritud tööjõule ning parem saaks olla maksusüsteem.
    Kuna meie turg on väike ja sisetarbimise poolest konkurentsitihe, peab siia tootmisettevõtte loomiseks väga spetsiifiline põhjus olema. „Madalast bürokraatiatasemest ja tehnoloogilisest suutlikkusest hoolimata on Eestis müümine keeruline,“ osundas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ühele kortsule meie muidu kenas näolapis.
    EASi Välisinvesteeringute Keskuse direktor Allan Selirand tõi eeskujuks Saksamaa enda, kus siseriiklike investeeringute pärast konkureerib iga regioon. Riigis on 25 välisinvesteeringute keskust, igal regioonil oma lisakeskused. „Seal tuleb eristuda. Peame eeskuju võtma ja tegema märksa rohkem kui siiani,“ motiveeris Selirand.
    Välisinvesteeringute meelitamiseks peaks Seliranna soovitusel püüdlema kompleksse Industry 4.0 mugandamisele. Tootmistehnoloogia ei saa jääda vaid ühe või teise ettevõtte tasemele, vaid peab saama väljakutseks komplekstehastele. „Saksamaal on selleks kõrge valmidus. Meie välisinvesteeringud peavad siia rohkem komplekse mugandama,“ leidis Selirand.
    Maksusüsteem peletab välisettevõtjat
    Eesti maksusüsteem ei ole sakslaste jaoks teab mis ligitõmbav. Estonian Celli finantsdirektor Siiri Lahe tõi esile energiamaksud.
    "Oleme energiaintensiivne tööstus – maksame ainuüksi 4-6 miljonit eurot aastas energia eest rohkem kui maksavad sarnased tehased meie konkurentriikides mujal Euroopas. Elektri aktsiisi alandamine oleks esimene samm konkurentsivõime tõstmisel,“ tõi Lahe näite.
    Samas märkis ta, et suures plaanis pole Eesti investeerimiskeskkonnal viga midagi, selle kinnituseks vihjas Lahe Estonian Celli taskus olevale rohkem kui 17 miljonilisele investeerimispaketile.  Investori luba see ellu viia on olemas koheselt, kui elektriaktsiisi alandamise kohta seadusemuudatus vastu võetakse.
    Selirand ütles, et liigne maksudega mängimine on tüütu isegi juhul, kui muudatustel on investoritele positiivne mõju. „Küsimus on, kuidas neid kommunikeeritakse. Pidevad muutused muudavad süsteemi raskemini hoomatavaks,“ põhjendas Selirand.
    Tuleb tööjõud, tulevad ka investeeringud
    „Pole mõtet ehitada kasvuhoonet kuule, kui seal pole vett. Samamoodi pole mõttekas ehitada Eestisse tehast, kui sinna pole tööle panna kedagi, kes mõistaks riistvaraga ümber käia,“ ütles Selirand. Kvalifitseeritud tööjõu nappus on üks peamistest põhjustest, mis tekitab investorites kõhklusi Eestis kanda kinnitada.
    Üldine seisukoht oli, et kogu tootmine peaks liikuma suurema automatiseerituse poole.
  • Hetkel kuum
Analüütik: varaklass, mis hoiab keerulisel ajal tuled põlemas
Stabiilse üürnikuga äripindade tootlikkus on pangaintresside kallinemise tõttu langenud, kuid tagab siiski kinnisvarainvestori portfelli stabiilsuse, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Stabiilse üürnikuga äripindade tootlikkus on pangaintresside kallinemise tõttu langenud, kuid tagab siiski kinnisvarainvestori portfelli stabiilsuse, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Küsitluse tulemused: suurem osa vastajatest märkis Infortari aktsiaid
Äripäeva küsitlus Infortari märkimise kohta kogus 1523 vastust, kusjuures 59 protsenti teatas, et nemad otsustasid investeerimisettevõtte aktsiate avalikul esmapakkumisel osaleda.
Äripäeva küsitlus Infortari märkimise kohta kogus 1523 vastust, kusjuures 59 protsenti teatas, et nemad otsustasid investeerimisettevõtte aktsiate avalikul esmapakkumisel osaleda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Prokuratuur süüdistab arvutikelmustes: Eesti mees küünitas Austraalia pangaklientideni
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 29aastast Kristjanit arvutikelmustes ja arvutikuritegude ettevalmistamises.
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 29aastast Kristjanit arvutikelmustes ja arvutikuritegude ettevalmistamises.
Eesti Panga ekspert: sellest kujuneb ilmselt kõige vinduvam majanduslangus Tööpuudus kerkib kuni 10 protsendini
Ei ole eriti palju asjaolusid, mis võimaldaks Eesti majandusel väga kiiresti kasvule pöörduda, ning seega hakkab kriis tõenäoliselt uue aasta esimesel poolel suuremalt ka töötuse numbrit kergitama, et rääkis Eesti Panga ekspert.
Ei ole eriti palju asjaolusid, mis võimaldaks Eesti majandusel väga kiiresti kasvule pöörduda, ning seega hakkab kriis tõenäoliselt uue aasta esimesel poolel suuremalt ka töötuse numbrit kergitama, et rääkis Eesti Panga ekspert.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.