Pensionisüsteem karjub abi järele

29. mai 2018, 06:00
Ilma lisarahata on meie pensionisüsteem nõrk.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180529/NEWS/180529625/AR/0/AR-180529625.jpg

Selleks, et päästa tulevased pensionärid virelemisest, on Eesti kogumispensioni süsteemi juba praegu hädasti raha juurde vaja. Spetsialistide sõnul aitaks sellele kaasa mõistlik tööandjapensioni süsteem, milleks pole aga siiani poliitilist kokkulepet.

„Eesti demograafiline tulevik on tume ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa vaid kogutava raha ümberjagamisest esimeses sambas, vaid kogu pensionisüsteemi on vaja raha juurde leida,“ rääkis LHV fondijuht Joel Kukemelk. Sama meelt on ka teised spetsialistid, kelle sõnul oleks selleks tarvis maksumuudatusi.

Rahandusminister Toomas Tõniste tõmbab aga teemale pidurit. Tema sõnul pole praegusel valitsusel pensionisüsteemis suurte muudatuste tegemiseks mandaati. „See, et diskussioon on alanud, on iseenesest hea. Pensionisüsteemide muutmine peaks aga olema väga läbimõeldud ja ideaalis erakondadeülene kokkulepe. Kindlasti ei tohiks sellega rapsida,” märkis Tõniste.

Kolmas sammas sulab

Pikkadeks aastateks otsuseid enam edasi lükata ei saa, sest lisaks murele kohustusliku ehk teise pensionisambaga, pole vabatahtlik ehk kolmas pensionisammas aastatega käima läinudki. Mullu võeti kolmandast sambast välja rekordiline summa ehk ligi 37 miljonit eurot, mis on umbes 10 miljonit enam kui aasta varem. Põhjus, miks 12 500 inimest raha kätte soovis saada, peitub tänavu jõustunud tulumaksuseaduse muudatustes, mis tegi osadele inimestele väljamaksed kallimaks.

Kuigi üleliia suurt mõju maksumuudatustel vabatahtliku pensionisamba omanikele pole ja raha väljavõtmise tingis suuremalt jaolt segadus, on inimeste vähenegi usk kogumispensionisse haihtumas. Kolmanda sambaga liitujaid on aasta-aastalt silmanähtavalt vähem – kui 2012. aastal oli neid 124 000, siis mai keskpaigas veidi üle 99 000. Muist neistki kontodest seisab tühjana.

Päästaks ainult tööandja panus

Kolmanda samba päästmiseks on tegelikult vaid mõned variandid. Üks neist on lootus, et inimestel toimub äkiline valgustumine ja nad hakkavad oma raha vabatahtlikult pensionifondidesse suunama.

Teine, veidi reaalsem variant, et seda asuvad tegema tööandjad. Spetsialistide hinnangul aitaks silmanähtavat muutust tuua just viimane. “Tööandjapension võimaldab kaasata erasektori raha, et paremini kindlustada töötajate tulevast pensionipõlve ja motiveerida eestlastel vastutustundliku säästmise ja investeerimise mõttemaailma tekkimist. Eesti demograafilist olukorda vaadates vajadus selle järele ajas vaid kasvab,” rääkis Kukemelk.

Kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides on tööandjapension sama tavaline nähtus nagu igakuine palk, siis meil maksavad seda vaid loetud firmad. Ka 2012. aastal tehtud tulumaksuvabastus ei lisanud motivatsiooni ja mullu kasutas seda võimalust vaid 104 tööandjat, kelle maksed pensionifondidesse küündisid 2,1 miljoni euroni. Valdavalt on tegemist aga välisfirmade filiaalide ja pankadega, mille töötajad teenivad keskmisest märgatavalt kõrgemat palka.

Ühe samba maksustamine teise arvelt

Laiema ringi kaasamiseks oleks hädasti vaja lisastiimulit, sest praeguse seisuga võetakse meil tööandja sissemaksetelt mitu nahka – sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensionimakse.

Kukemelgi sõnul võiks tööandjate kolmanda samba pensioni sissemakseid maksustada praeguse 33% asemel 13%ga, mis tähendaks, et vabatahtlikke pensionisääste ei maksustata täiendavalt esimese samba maksetega. “Sel meetmel oleks potentsiaali kaasata Eesti pensionisüsteemi olulises mahus lisavahendeid. Jättes ravikindlustuse 13%lise osa tööandjapensioni makses alles, ei vähenda see pensioni komponendi lisamine töötasudesse meie Eesti tervishoiu rahastamist,” märkis Kukemelk.

Sama meelt on ka Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla. “Loogika ongi siin selline, et kuna see raha läheb otse pensionisüsteemi, siis pole sellelt täiendavalt otstarbekas võtta maksu selle sama pensionisüsteemi rahastamiseks,” märkis Tamla.

Puudub poliitiline tahe

Sarnaseid ettepanekuid on riigile tehtud varemgi, kuid seni on need jäänud hüüdja hääleks kõrbes. Ka rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid tõdes, et idee on olnud pikalt laual.

„Kui varem oli peamiseks vastuargumendiks see, et töötaja võtab kolmanda samba sissemaksed kohe tarbimisse ja saab sellega põhjendamatu maksusoodustuse, siis praegu oleks võimalik kasutada ka nii-öelda kinniseid osakuid või kindlustuslepinguid, kus raha kasutamisele saab seada täiendavaid piiranguid, näiteks alates teatud vanusest,“ rääkis Lillelaid, kelle sõnul vajab see aga poliitilist kokkulepet.

Mille taha see kokkulepe siis ikkagi jääb? Tõniste sõnul on asi lihtne - igal maksusoodustusel on rahanumber taga. „Näha on, et tulumaksuvabastusest on täna väheks jäänud ja vähesed ettevõtted seda maksavad. Millised saaksid aga olla võimalused, et seda veel soodustada, on üks omaette küsimus,” rääkis Tõniste. “Selle (sotsiaalmaksu kaotamine - toim.) arvelt oleks eelarves vähem raha, millega saaks muid asju teha. Alati on ju neid soove tunduvalt rohkem kui võimalusi,” märkis ta.

Spetsialistide hinnangul maksuauku aga ei tekikski kui tööandjatel oleks motivatsiooni teha pensionimaksed boonusena, mitte vähendada selle võrra palka. Kas soodustused edaspidi tulevad, sõltub Tõniste sõnul järgmistest riigikogu valimistest ja sellest, kui tähtsaks erakonnad seda teemat peavad.

Kolmas sammas jätta ainult tööandja maksetele

Tamla sõnul ei peaks pelgama seda, et tööandjapensioni valiksid vaid keskmisest paremas seisus ja niigi kõrgemat palka maksvad ettevõtted. “Isegi kui see peaks nii minema, on Eesti demograafilist arengut arvestades lisaraha kaasamine pensionisüsteemi igal juhul vajalik. Vajaduse korral võimaldaks erasektori lisaraha, isegi kui see tuleb keskmisest kõrgemat palka maksvatelt tööandjatelt, pensioni esimest sammast solidaarsemaks teha ning nii suureneks pension kõigil,” arvas Tamla.

Kuna sammaste süsteem tekitab ka üksjagu segadust, võiks neid Tamla sõnul eristada näiteks hoopis töötaja ja tööandja sissemaksete alusel. “Nii täidaks tänane teine sammas töötaja-poolse kogumise rolli, kus lisaks praegusele kohustuslikule sissemaksele oleks võimalik inimestel teha ka suuremaid vabatahtlikke sissemakseid ehk piltlikult öeldes viidaks tänane teine ja kolmas sammas kokku. Kolmas sammas täidaks sellisel juhul tööandjapensioni rolli,” rääkis Tamla.

Üks küsimus: kas maksate tööandjapensioni?

JAH

Martin Rajasalu, Luminor Pensions Estonia juhatuse liige:

Luminoris toimib tööandjapensioni süsteem vabatahtlikkuse alusel ehk kui töötaja on avaldanud soovi seda võimalust kasutada, siis me seda ka pakume. Meie töötajad on võimaluse omaks võtnud ja tööandjapensioni hüve kasutajate arv on pidevalt kasvanud. Kui teatud ettevõttes on tööandjapensioni võimalus mõeldud vaid juhtkonnale, siis Luminoris pakume seda kõigile. 

Me näeme, et ettevõtted pakuksid tööandjapensioni võimalust rohkem, kui selle pealt ei peaks tasuma sotsiaalmaksu. Ettevõtete seisukohalt oleks see täiendav maksuvabastus loogiline, kuna nad teeksid juba vabatahtliku panuse sotsiaalvaldkonda. Tööandjapension aitab planeerida tööjõukulusid paindlikumalt, sest need pakuvad rahalist, kuid mitte palgalist hüve.

Tegime eelmisel aastal uuringu, kus küsisime inimeste ja tööandjate ootuste ning suhtumise kohta tööandjapensionisse. Üle poole vastanud inimestest ehk 58% sooviks, et tööandjad neile lisapensionit maksaks. Vastanud tööandjatest pakub seda praegu Eestis vaid 3%.

EI

Inge Lusti, Saku Õlletehase personalijuht:

Saku Õlletehas pole teinud sissemakseid töötajate kolmandasse pensionisambasse, kuna töötajate huvi selle vastu on täielikult puudunud. Oleme oma ettevõtte pakutavat soodustuse paketti regulaarselt töötajatega arutanud ja värskendanud, kuid see teema pole kordagi huviorbiiti tõusnud. Seetõttu panustamegi teistesse soodustustesse, näiteks töötajate tervise hoidmisesse ja edendamisse. Samuti hakkasime kompenseerima töötajate 2.-3. haiguspäeva.

Kaarel Kuusk, Eesti Energia meediasuhete juht:

Oleme uurinud, mis oleksid süsteemi plussid ja miinused, kuid süsteemi rakendamist kaalunud ei ole. Keskendume Eesti Energias konkurentsivõimelise töötasu maksmisele. Nii on igal töötajal võimalik investeerida oma soovide järgi.

ÄP raadiosaade "Isemajandav Eesti" 5. aprillil: kuidas saada kogumispensioni süsteemi raha juurde?

Raino Paron, Ellex Raidla partner: võtame eeskuju USAst

USAs muudeti meie mõistes kolmanda samba maksustamist nii, et tulumaks kehtestati vaid esialgsele sissemaksele ja investeeritud summat välja võttes ei pidanud enam tulumaksu tasuma. Ütleme näitlikult, et kui investeerida mingi summa 10-20 aastaks ja selle tootlus on 5% aastas, siis esialgselt investeeritud summalt tuleks maksta tulumaks ära, aga hiljem saab kogu raha kätte maksuvabalt. Kui keegi täna mulle seda varianti pakuks, siis võtaksin selle kindlasti vastu. Ajalugu on ju näidanud, et turud käivad küll üles-alla, aga pikas perspektiivis ehk umbes 100 aastaga on nad ikkagi ülesmäge rühkinud. See oleks ka tööandjapensioni jaoks sobiv stiimul ja ka riigil toimuks kohe väike maksulaekumine.

Joel Kukemelk, LHV fondijuht: lubame inimestel maksta teise sambasse rohkem

Inimestele võiks anda võimaluse vabatahtlikult suurendada makseid ka kogumispensioni teise sambasse. Aastatel 2014 kuni 2017 sai meil koguda teise sambasse 3%+6%, kuid alates sellest aastast jälle 2%+4%. Isegi kui inimene tahaks koguda rohkem, siis ta ei saa seda teha.

Näiteks Suurbritannias on kõigil kohustus maksta pensionifondi rohkem raha, aga kui inimene ei taha, saab ta teha avalduse ja tasuda vähem. Selline paindlikkus on hea, aga riik peab andma indikatsiooni, et pensioniraha tuleb koguda.

Täiendav kogumispension ehk kolmas sammas:

  • Saab liituda kahte moodi - sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või teha makseid vabatahtlikku pensionifondi. Sissemakse suuruse saab ise määrata ja muuta.
  • 20% tulumaksusoodustus aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust (lagi 6000 eurot).
  • Enne 55. eluaastat kolmanda samba kindlustuslepingust või pensionifondist välja võetud summadele kehtib tulumaksumäär 20%.
  • Alates 55. eluaastast kasutusele võtmine:

- 10% tulumaksumääraga maksustatakse ühekordseid ja tähtajalisi väljamakseid siis, kui kogumislepingu sõlmimisest või tagasivõetavate osakute esmasest omandamisest on möödunud enam kui 5 aastat (kui vähem, siis tulumaks 20%);

- Tulumaksuga ei maksustata eluaegseid väljamakseid kindlustusseltsist (annuiteet).

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2018, 16:27

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing