Nipp, millega riigilt rohkem pensioni saada

Artikkel

- Uudised
- Birjo Must
- 25. juuni 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nipp, millega riigilt rohkem pensioni saada
Kuna kindlustusseltsid hindavad pensioni väljamaksmisel riske kõrgemalt kui riik, oleks inimestel mõttekas lükata esimese samba pensionit edasi ja kasutada alguses ainult teist või kolmandat sammast. See annab tulevikus märgatava pensionilisa.
“Teise samba kindlustuspensioni pakkuvad kindlustusseltsid on riskide hindamisel konservatiivsed ja pakuvad ühekordse sissemakse eest madalat pensioni. Samas kui riik sisuliselt premeerib aktiivseid ja pikaealisi inimesi, makstes edasilükatud pensioni valijatele lisapensioni,” rääkis Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik.
Selle väite tõestuseks tuleks kõrvutada teise samba väljamakseid ja edasilükatud vanaduspensioni võimalust, mida riik juba 16 aastat pakub, kuid mida mullu kasutas vaid 4% pensionile minejatest. Lihtsustatult tähendab see seda, et iga edasilükatud kuu eest suurendab riik pensioni 0,9%, ja seda inimese elu lõpuni.
Riik annab kaks korda rohkem raha
Kui võtta sel aastal pensioniikka jõudev mees, kellel on teise sambasse kogunenud 10 000 eurot, hakkab ta Pensionikeskus.ee andmetel pensionilepingu alusel kindlustusseltsilt saama igakuist pensionilisa elu lõpuni maksimaalselt 43,6 eurot. Kui ta on aga välja teeninud keskmise riikliku pensioni ehk 450 eurot kuus ja lükkaks oma vanaduspensionile jäämist edasi ligi kahe aasta võrra ehk loovutaks riigile umbes 10 000 eurot, maksab riik talle elu lõpuni iga kuu 89 eurot ehk ligi 20% pensionilisa. Viimane summa kasvab aastatega veel samas taktis elukalliduse tõusuga ehk samamoodi nagu riiklikud pensionid.
PensionFoto: Äripäev
Võimalus suurendada oma vanaduspensioni, siirdudes pensionile üldisest pensionieast hilisemas vanuses, jõustus 2002. aastal.
Vanaduspension suureneb 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud inimese jõudmisest pensioniikka.
2017. aastal valis edasilükatud vanaduspensioni 278 inimest ehk 4% kõigist vanaduspensionile siirdunud inimestest.
Varasemate aastatega kokku ulatub edasilükatud vanaduspensioni saajate arv 2491 inimeseni.
“Selleks, et saada esimesest sambast sama suurt lisapensioni, nagu pakuvad teise samba kindlustusseltsid 10 000 euro suuruse kogutud summa eest, piisab, kui lükata riiklikule vanaduspensionile minekut edasi umbes 11 kuu võrra,” selgitas Leppik. Ehk ümmarguselt kaks korda väiksema summa eest, sest vanaduspensioni edasilükkamisel 11 kuu võrra loovutab keskmise vanaduspensioni väljateeninud inimene riigile esialgu umbes 5000 eurot, lisas ta.
Kindlustusmatemaatiliselt ebaõiglane, kuid inimesele kasulik
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialisti Tõnu Lillelaidi sõnul pole aga niisugune riikliku pensioni kasv kindlustusmatemaatiliselt õiglane, kuna pensionil oleku aeg ei lühene nii palju, et sellist pensioni kasvu pakkuda. “Eesmärgiks on siin olnud inimesi kauem töötama motiveerida,” märkis Lillelaid.
Ka Leppik tõdes, et kindlustusmatemaatiliselt õiglane pension on ilmselt kindlustusseltside makstava summa ja edasilükatud pensionist tekkiva boonuse vahepeal.
Ometi see võimalus praegu on ja räägib igal juhul inimeste kasuks, sest alates seaduse jõustumisest 2002. aastal on 63aastaste inimeste keskmine elada jäänud aastate arv kasvanud enam kui kolme aasta võrra.
Leppiku sõnul on aga vanaduspensioni edasilükkamine praegu kasulik isegi neile, kelle eluiga jääb pärast pensioniikka jõudmist sama vanuserühma keskmisest mõnevõrra madalamaks. “Samas tuleb toonitada, et kahtlemata on ka inimesi, kelle jaoks pensioni edasilükkamine tõenäoliselt ei ole kasulik valik. Näiteks suitsetajad ja ülekaalulised inimesed, kuna on hästi teada, et need riskitegurid lühendavad eluiga,” märkis Leppik.
Kuigi edasilükatud vanaduspensioni valijate arv on veel suhteliselt väike, on see aastatega siiski kasvanud. “See näitab, et oma eluea pikkuse suhtes skeptiliste inimeste kõrval suureneb siiski nende arv, kes vaatavad oma pensionipõlve pikkusele optimistlikult ja teevad pensioni suurendamiseks teadliku valiku,” lausus Leppik.
Uue seadusega vahe väheneb
Lillelaidi kinnitusel muudetakse riigikogus menetluses oleva pensionireformiga ka pensioni edasilükkamisega seotud reegleid ja viiakse edasilükatud pensionist tulenev kasv kindlustusmatemaatiliselt õiglasemaks. Kui praegu suureneb pension kahe aastase edasilükkamise tagajärjel üle 20%, siis Lillelaidi kinnitusel uute reeglite järgi umbes 13% võrra. Uus kord hakkaks kehtima alates 2021. aastast.
See ei võrdsustaks aga kohe esimese ja teise samba väljamaksete loogikat. “Arvutuste tegemisel võtab riik aluseks statistikaameti oodatava eluea andmed, mis kirjeldavad minevikku, kuid ei tee prognoose oodatava eluea muutumise kohta. Seega erineks ilmselt pensioni edasilükkamine esimeses ja teises sambas ka pärast esimese samba reeglite muutumist,“ märkis Lillelaid. Tema sõnul arvestavad kindlustusseltsid tavaliselt mineviku andmete kõrval ka tuleviku muutusi.
Leppiku kinnitusel on hoolimata muudatustest ka edaspidi inimesi, kelle jaoks võib pensioni edasilükkamine olla kasulik. “Näiteks töötavad kõrgharidusega naised, kuivõrd naiste oodatav eluiga on pikem sooneutraalsest keskmisest elueast ning kõrgem haridus annab üldiselt pikema eluea,” lausus Leppik.
Seni, kuni muudatused toimunud pole, tasub inimestel kindlasti kaaluda vanaduspensionile mineku edasilükkamisega tulevase pensioni suurendamist. Sel ajal saab käia tööl, aga vajadusel kasutada ka teise või kolmandasse sambasse kogutud raha.

Pikema elueaga inimesed saavad pensioni varem surevate arvel
Kindlustusseltside juhtide kinnitusel maandavad nad väljamaksete tegemisel riske, kui inimesed peaksid elama oodatavast elueast kauem.
Eestis maksavad pensionilepingu alusel teise samba raha välja kolm kindlustusseltsi: Compensa, SEB ja ERGO. Kuigi väljamaksete arvutuspõhimõtted on samad, varieeruvad seltside makstavad summad mõnest eurost mõnekümne euroni (kontrollida saab pensionikeskus.ee lehel – toim).
“Eluaegse pensioni arvutamisel on peamised mõjurid statistilised suremusnäitajad, garanteeritud intress ja lepingu sõlmimise ning haldamisega seotud kulud,” selgitas Compensa Life Vienna Insurance Group SE müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom.
Vastavalt seadusele ei saa SEB Varahalduse äriarendusjuhi Peeter Schamardini sõnul pensionilepingus oodatava eluea määramisel arvestada inimese sugu, haridust, tervisenäitajaid või muid isikuomadusi peale vanuse.
Makseid peab jätkuma surmani
Kindlustusseltsid koguvad teise samba raha piltlikult öeldes ühte potti. Kuigi väljamaksete suurus on arvutanud inimeste oodatava eluea põhjal, siis pensioni makstakse välja surmani. “Eeldusel, et kindlustusvõtja elab täpselt sama kaua kui oodatav eluiga, ei jää kindlustusseltsile midagi peale kokkulepitud tasude. Kui isik sureb oma oodatud elueast varem, siis selts kasutab järelejäänud raha väljamakseteks nendele, kes elavad oma oodatud elueast kauem,” selgitas ASi SEB Varahaldus äriarendusjuht Peeter Schamardin, kelle sõnul on teise samba pensionilepingud elukindlustusseltside jaoks kõige madalama kasumimarginaaliga lepingu liik.
Ka Kollom märkis, et piltlikult öeldes saavad need, kes elavad kauem, pensioni nende arvel, kes elavad vähem.
ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuhi Dekla Uusma sõnul saab aga inimene sõlmida garantiiperioodiga lepingu, mille korral tagavad seltsid kokkulepitud summa maksmise ka siis, kui klient enne garantiiperioodi lõppu sureb.
Garantiiperioodi määramise puhul tuleb aga üldjuhul arvestada väiksemate väljamaksetega.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum