Eesti Energia trumpaski konkurendid korralikult üle
Nelja Energia eest ligi pool miljardit maksev Eesti Energia käis enampakkumisel välja konkurentidest parema hinna. Kuigi nii mõnegi asjaosalise hinnangul on tegemist liiga suure summaga, lubab riiklik energiafirma selle raha kenasti tagasi teenida.
Teisipäeval sõlmis meie riiklik energiakontsern Paldiski tuulepargis norrakatele kuuluva munitsipaalettevõttega Vardar lepingu Nelja Energia ASi ostmiseks. Lepingu järgi maksab Eesti Energia Baltikumi suurima taastuvenergia tootja eest 289 miljonit eurot, lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses.
Äripäeva andmetel osales lisaks Eesti Energiale Nelja Energia enampakkumisel ka soomlaste enamusosalusega Fortum, Leedu riiklik energiaettevõte Lietuvos Energija ja paar välismaist investeerimisfirmat, millest üks oli Briti ettevõte Ancala Partners.
Nelja Energia üks väikeosanikest, ettevõtja Jüri Mõis ütles vahetult pärast tehingu avalikustamist Äripäevale, et Eesti Energia ei maksnud teistest märgatavalt rohkem. “Ega teised tegid ka väga häid pakkumisi, Eesti Energia ei olnud ju mäekõrguselt üle,” kinnitas Mõis. Sama juttu rääkisid ka Eesti Energia juhid.
Samas kinnitasid täna paar asjaga kursis olevat isikut, et enampakkumisel olevat olnud teistest selgelt ees kaks pakkujat. Neist omakorda pakkus hinnanguliselt ligi 100 miljonit eurot enam meie riiklik energiafirma. Nii mitmegi allika arvates käib meie riigifirma välja üllatavalt suure summa.
Eesti Energia: teenime selle raha kenasti tagasi
Eesti Energia juht Hando Sutter ütles Äripäeva raadiointervjuus, et tema hinnangul käiakse Nelja Energia eest välja õiglane hind. “Oleme analüüsinud nii ettevõtte tänaseid opereerivaid varasid, mis siis teenivad raha, ja ka seda tootmisportfelli, mis Nelja Energiaga kaasa tuleb. Kui me liidame Nelja Energia ja Enefit Greeni, siis ühendatud ettevõte koos oma sünergiatega suudab selle raha nii oma tänastele kui ka tulevastele omanikele kenasti tagasi teenida,” jäi Sutter lootusrikkaks.
Samas möönis ta, et müüja tahaks alati rohkem raha ning ostja odavamat hinda saada. “Tegelikult oli nendele varadele mitu väga arvestatavat tahtjat ja need ei olnud väikeinvestorid, vaid tegemist oli riigi osalusega naaberriikide energiaettevõtetega. Kui oleks kuidagi olnud võimalik see odavamalt kätte saada, oleks ostnud odavamalt,” märkis Sutter.
Teisipäeval ütles Sutter Äripäevale, et ostu kavatseb riigifirma rahastada juba varem kogutud rahaga ning võtta veidi lisaks ka laenu. Peale selle kinnitas ta, et riigi abi kasutamine on välistatud.
Pikemat intervjuud Hando Sutteriga saab kuulata juba sel reedel kell 11 Äripäeva raadiosaates “Kuum tool”.