Eesti Energia suurdiilile võidakse veel pidurit tõmmata

Artikkel

- Uudised
- Birjo Must
- 29. mai 2018 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia suurdiilile võidakse veel pidurit tõmmata
Eile allkirjastasid norrakatele kuuluv Vardar Eurus ja Eesti Energia küll pea poole miljardi eurose Nelja Energia ostu-müügilepingu, kuid tehingu saavad veel peatada Balti riikide konkurentsiametid.
Nelja Energia ASi juhatuse liikme Kalle Kiigske sõnul tundub see hõiskamine veel liiga varajane ja ennatlik. “Ma ei hakkaks siin karunahka jagama, enne tuleb loom ikka kinni püüda,” märkis Kiigske, kellel on ettevõttes ka ligi 2,4% osalus.
Sümboolselt Eesti Energia ja Nelja Energia ühises Paldiski tuulepargis toimunud lepingu allkirjastamisel eile kohal olnud Eesti Energia juhid ja Norra munitsipaalettevõtte Vardari esindajad on aga tehingu õnnestumises kindlad. Nemad on rahul ka müügihinna ja tehingu kuluga.
“Kui aasta alguses tuli Vardarilt teade, et nad tahavad oma Baltikumi varad müüa, siis see oli meile suurepärane võimalus ja me hakkasime Nelja Energia ostmise nimel pingutama. See aitab meil paremini viia ellu oma eesmärke, eriti arvestades seda, et saime möödunud aastal mitu tagasilööki,” rääkis Eesti Energia juht Hando Sutter, viidates Tootsi tuulepargi kohtuvaidlustele.
Sutteri sõnul on ka 493 miljoni euroni küündiv lõplik tehingu hind mõistlik ning vastab turuolukorrale. 289 miljonit eurot makstakse aktsionäridele ja lisaks võetakse üle ka 204 miljoni euro ulatuses Nelja Energia laenud. Sutteri sõnul kasutatakse selleks juba varem kõrvale pandud vahendeid ja veidi ka pankade laenuraha. “Riigi abiga me pole arvestanud ja me saame ikka ise hakkama,” märkis Sutter.
- Omab Baltikumis 17 tuuleparki
- Müügitulu 2017. aastal Eesti, Läti ja Leedu peale kokku üle 69 miljoni euro, mis kasvas aastaga 50%
- Ettevõtte puhaskasum küündis 2017. aastal 10,7 miljoni euroni ja see kasvas aastaga 22%
Tehinguga jäid rahule ka norrakad, kellele kuulub Nelja Energias suurosalus ehk 77% aktsiatest. “Mõne aja eest otsustati, et Vardar peab keskenduma hüdroenergiale Norra riigis ja seega väljuma kõigist oma Baltikumi äridest. Me oleme Nelja Energia müügitehinguga väga rahul ja õnnitlen ostu puhul Eesti Energiat ja selle tütarettevõtet Enefit Greeni,” rääkis Vardari tegevjuht Thorleif Leifsen.
Väikeosanikud võtavad paratamatusena
Ürituselt puudusid aga Nelja Energia juhid ja ettevõtte väikeaktsionärid. Kui tehing viiakse lõpule, läheb investorite vahel jaotamisele 289 miljonit eurot. Sellest summast lõviosa ehk 223 miljonit eurot läheb Norra Buskerudi omavalitsusele kuuluvale firmale Vardar. Ülejäänud 66 miljonit läheb valdavalt Eestist pärit väikeosanikele.
Tuntud ettevõtja Jüri Mõis, kellele kuulub JMB Investeeringute OÜ kaudu Nelja Energiast 4%, jääb tehinguga üldiselt rahule. Tema saab sealt umbes 11,6 miljonit eurot. “Eks ta veidi ole olude sund, sest igal asjal on ju oma algus, õitseng ja lõpp. Mulle tehing sobis ja ega muidu tehingud ei toimu, kui mõlemale poolele ei sobiks,” rääkis Mõis.
Tema sõnul ei vasta aga tõele jutud, nagu oleks Eesti Energia teinud teistest kaks korda kõrgema pakkumise. “Ega teised tegid ka väga häid pakkumisi, et Eesti Energia ei olnud ju mäekõrguselt üle,” kinnitas Mõis, kes kavatseb saadava raha uutesse projektidesse investeerida. “Eks nüüd tuleb sättida investeeringud ringi, täpselt samasugust varaklassi ei leia, aga midagi kindlasti. Selles investori elu seisnebki,” lisas ta.
- Konsolideeritud müügitulu oli 2017. aastal 753,9 miljonit eurot, kasv aastaga 1,6%
- Puhaskasum puhaskasum 2017. aastal oli 100,8 miljonit eurot, langus aastaga 41%
Oma ettevõtte Kakssada Kakskümmend Volti OÜ kaudu tehingust ligi 430 000 eurot teeniva Raivo Heina sõnul võivadki kõige rohkem rahul olla Nelja Energia asutajad.
Hein ise sisenes ettevõttesse seitsme aasta eest ja tema jaoks hind kõige parem ei olnud. “Ma ütlen, et minul on hea meel, et ma väljun sellest tehingust väikse kasumiga. Olen selline pragmaatiline äriinimene ja tean, et kõik asjad on alati müügis ja kõigega võib alati tegelema hakata,” rääkis Hein.
Kuigi investor riigifirma otsusele hinnangut anda ei soovinud, avaldas ta lootust, et taastuvenergiasse saab edaspidigi investeerida. “Nüüd jääb ainult loota, et Enefit Green oma aktsiad börsile lõpuks ajab ja kõik inimesed saavad sellest osa,” märkis Hein.
Tehing polegi nii kindel?
Lisaks Kiigskele tõmbas rõõmujoovastusele pidurit aga ka advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Elo Tamm. “Kaheldav on küll, kas konkurentsiamet saab sellisele tehingule loa anda, sest nad peavad kontrollima, kas tekib või tugevneb turgu valitsev seisund. Kui see tekib või tugevneb, siis nad peaksid selle koondumise keelama,” märkis Tamm. Siinkohal on Tamme sõnul küll olemas mänguruum turgude defineerimisel, sest alati on võimalik turgu defineerida laialt või kitsalt.
“Praegu on täpsemaid andmeid teadmata keeruline kommenteerida, kas nad saavad loa, aga igal juhul tekitab kahtlusi. Nii kaua aga, kuni nad luba pole saanud, nii kaua nad koondumist lõpule viia ei saa,” märkis Tamm. Eestis on konkurentsiametil otsuse tegemiseks aega kokku ligi viis kuud.
Eesti Energia juht Hando Sutter lükkas eile aga need kahtlused ümber. Tema sõnul ei ole olemas taastuvenergia turgu ega Eesti turgu, vaid ühendatud elektriturg. “Minimaalne, millest me saame rääkida, on Balti ja Põhjamaade elektriturg, mille maht on 400 teravatt-tundi aastas. Nelja Energiaga kokku toodaksime vaid umbes 2% kogu sellest mahust,” rääkis Sutter, kelle sõnul Eesti Energia sellel turul hindu kuidagi ei mõjuta.
Sutteri sõnul on ka taastuvenergia arendamise turg väga rahvusvaheline mõiste ja selles maailmas ei tunta piire. “Kui ei oleks Nelja Energiat ostnud meie, oleks seda teinud mõni teine suurettevõte, mis on tõenäoliselt samuti riigi osalusega,” jäi Sutter enesekindlaks.
Roheline tuli ka Enefit Greeni börsidebüüdiks
Sutteri sõnul annab Nelja Energia ost kindlama jalgealuse ka Eesti Energia tütre Enefit Greeni börsileviimiseks. Kas see võiks asset leida juba selle aasta lõpus või tuleva aasta alguses, Sutter veel ütlema ei soostunud. “Börsileminek on selline asi, millest me peame rääkima ühe allika kaudu ja kedagi me eelistada ei saa,” lausus Sutter. “Päris palju tööd on aga selleks juba tehtud,” lisas ta.
Kui konkurentsiametitelt load kätte saadakse, kavatsetakse Nelja Energia ühendada täielikult Enefit Greeniga.
nimi:Kaja Kallas,
amet:Reformierakonna esimees
tekst:Ost tugevdaks Eesti Energia turgu valitsevat seisundit
Kui Eesti Energia läheb ostma suurt konkurenti, siis tugevdame turgu valitseva ettevõtja seisundit. Kuigi Eesti Energia tegutseb Põhjamaade elektriturul, kus on palju konkurente, kaovad Eesti turul konkureerivad pakkujad ära.
Energeetikaalases debatis kaovad ära konkureerivad arvamused, sest kogu teadmine on monopoliseeritud Eesti Energia kätte.
Andmed nii tootmiste kui ka tarbimiste kohta on jaotusvõrgu käes. Kui tahta pakkuda uusi teenuseid nagu näiteks energianõudluse juhtimine, siis peab andmeid omav platvorm olema neutraalne kõikidest tootjatest. Vastasel juhul neid teenuseid lihtsalt ei teki, sest see ei ole suurima tootja huvides.
Seega peab konkurentsiamet otsustama, kas ikka saab heaks kiita Nelja Energia ostu, arvestades, et see tugevdaks turgu valitsevat seisundit ja laiendaks riigile kuuluva ettevõtte tegevust sinna, kus erasektor võib tegutseda. Lisaks peab rahandusminister kohe tegema otsuse, et Eesti Energia peab müüma ära jaotusvõrgud ehk Elektrilevi OÜ.
Vastasel juhul Eesti Energia turgu valitsev seisund tugevneb veelgi ning näeme ka edaspidi olukorda, kus jaotusvõrku ei investeerita piisavalt, samas aga tehakse tehinguid, kus võetud riske maandatakse jaotusvõrgu varadega.
Allikas: Kaja Kallase blogi
Tasub teada
Äripäeva hinnangul on tegemist Eesti ajaloo suuruselt kolmanda ettevõtte müügitehinguga. Sellest suurem on olnud vaid Hansapanga müük rootslaste Swedbankile umbes 1,6 miljardi euro eest. Laevafirma Tallink ostis omal ajal Silja Line’i ligi 470 miljoni euro eest.
Ka Eesti Energia jaoks tähendab Nelja Energia ost üht suurimat investeeringut, mida ületab mahu poolest vaid Auvere Elektrijaama ehitus (millele on kulutatud ligi 570 miljonit eurot).
Ostuks peaks Eesti Energial ka raha jaguma, sest märtsi lõpu seisuga oli ettevõttel likviidseid varasid umbes 337 miljonit eurot. Lisaks on firmal võimalik kasutada 150 miljoni euro eest likviidsuslaenulepinguid kahelt pangalt.
Nelja Energia AS omanikud ja tehingust saadav tulu:
77,17% Vardar Eurus AS, saab 223 miljonit eurot5,39% Ivard OÜ (võtmeisik Peeter Mänd), saab 15,6 miljonit eurot4,35% Vestman Energia AS (Aivar Berzin), saab 12,7 miljonit eurot4% JMB Investeeringute OÜ (Jüri Mõis), saab 11,6 miljonit eurot2,43% HTB Investeeringute OÜ (Hannes Tamjärv), saab veidi üle 7 miljoni euro2,38% Solarcom OÜ (Martin Kruus), saab ligi 6,9 miljonit eurot2,38% Atradius OÜ (Kalle Kiigske), saab ligi 6,9 miljonit eurot1,47% Skype'i loojate investeeringute firma Ambient Sound Investments OÜ (Toivo Annus, Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinn, Annika Tallinn), saab 4,3 miljonit eurot0,27% United Partners Investments OÜ (Mart Tooming ja Tarmo Rooteman), saab 780 000 eurot0,15% Kakssada Kakskümmend Volti OÜ (Raivo Hein ja Marilin Hein), saab 430 000 eurot
21 fotot
Eesti Energia ostab poole miljardi euro eest Baltikumi suurima taastuvenergia tootja Nelja Energia ASi.Foto: Andras Kralla
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum