Hiigeltehing saabki teoks

Eesti Energia maksab Nelja Energia eest 289 miljonit eurot, lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses. Vardar AS müüb oma tütarettevõtte Vardar Eurus 77% enamusosaluse Nelja Energias ning ülejäänud 23% aktsiatest omandatakse Eesti investoritelt. 

See tähendab, et umbkaudu 223 miljonit läheb Vardarile ja ja umbes 66 miljonit väikeosanikele – Solarcom OÜ (Martin Kruus)  ja Atradius OÜ (Kalle Kiigske), kes mõlemad kuuluvad Nelja Energia juhtkonda, Ivard OÜ (Peeter Mänd), Vestman Energia AS (Aivar Berzin), JMB Investeeringute OÜ (Jüri Mõis), HTB Investeeringute OÜ (Hannes Tamjärv), Skype'i asutajate Ambient Sound Investments OÜ, United Partners Investments OÜ (Mart Tooming, Tarmo Rooteman) ja Kakssada Kakskümmend Volti OÜ (Raivo Hein).

Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul pole ettevõtte aktsiad veel Enefit Greenile üle läinud, sest tehing vajab lõplikuks jõustumiseks Norra Buskerudi maavalitsuse juhtkonna heakskiitu ning asjaomaste konkurentsiametite kinnitusi ja luba, ning lepingus toodud tingimuste, sh hinna lõplikku ülekontrollimist. “Aktsiate lõplikku ülemineku tähtaega ei oska me prognoosida, kuna see sõltub muuhulgas konkurentsiametite menetluste ajast. Loodame, et hiljemalt aasta lõpuks on selgus majas,” lisas Kruus.

Äripäeva hinnangul on tegemist Eesti ajaloo suuruselt kolmanda ettevõtte müügitehinguga. Sellest suurem on olnud vaid Hansapanga müük rootslaste Swedbankile umbes 1,6 miljardi euro eest. Laevafirma Tallink ostis omal ajal Silja Line’i ligi 470 miljoni euro eest.

Ka Eesti Energia jaoks tähendab Nelja Energia ost üht suurimat investeeringut, mida ületab mahu poolest vaid Auvere Elektrijaama ehitus (millele on kulutatud ligi 570 miljonit eurot).

Ostuks peaks Eesti Energial ka raha jaguma, sest märtsi lõpu seisuga oli ettevõttel likviidseid varasid umbes 337 miljonit eurot. Lisaks on firmal võimalik kasutada 150 miljoni euro eest likviidsuslaenulepinguid kahelt pangalt.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles pressile, et kuna valitsus on väljendanud ootust Enefit Greeni vähemusosaluse börsile viimiseks, on kõigil huvilistel tulevikus võimalik ettevõtte kasvust ka osa saada. Plaanitavast aktsiate esmaemissioonist annab Eesti Energia tema sõnul täiendavat infot kohe, kui ettevalmistustööd selleks on jõudnud vastavasse faasi.

Vardari juht Thorleif Leifsen ütles, et Nelja Energia omamine on olnud nende jaoks edulugu, kuid omaniku strateegia on välismaal asuvast ärist väljuda. Vardari omanikud on otsustanud keskenduda hüdroenergiale Norras ja sealsete energiatoomise varade arendamisele. 

Enefit Greeni juht Aavo Kärmas ütles, et Nelja Energia omandamisel saab Enefit Greenist Läänemere äärsetes riikides kõige kiiremini kasvav taastuvenergia tootja. „Taastuvenergial on suur tulevik ja soovime sellesse panustada,“ lausus Kärmas. Ta lisas, et arvestades Enefit Greeni ja Nelja Energia uute taastuvenergia arendusprojektide mahtu, on tootmise edasiseks laiendamiseks võimalusi palju. „Näeme ennast tulevikus tegutsemas taastuvenergia tootjana Eestis, Soomes, Lätis, Leedus ja ka Poolas – kõigis neis riikides tegutseb Eesti Energia ka energiamüüjana,“ rääkis Enefit Greeni juht.

Tänavu jaanuaris teatas Nelja Energia ASi suuromanik, norrakatele kuuluv munitsipaalettevõte Vardar, et soovib müüa oma 77%se osaluse. Tehingust huvitatud investorid pidid oma pakkumise tegema 20. aprilliks. Äripäevale teadaolevalt andis huvist märku umbes viis ettevõtet, kellest sobivaimaks osutus Eesti Energia.

Eesti Energia juht Hando Sutter on öelnud, et nende strateegiline eesmärk on 2021. aastaks toota 40% elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Praegu on see osakaal umbes 12%. Nelja Energia omandamine annaks neile hinnanguliselt 85% kohalikust tuuleenergia turust. 

Finantsala spetsialistid on Äripäevale öelnud, et Nelja Energia omandamine aitab Eesti Energial teha tugevam börsidebüüt oma taastuvenergia tütrele Enefit Greenile, mille viimine Tallinna börsile on ette nähtud valitsuse koalitsioonilepingus. 

Tehingule peab nüüd heakskiidu andma konkurentsiamet, millel on aega asja menetleda maksimaalselt 30 päeva pluss neli kuud. 

- Omab Baltikumis 17 tuuleparki

- Müügitulu 2017. aastal Eesti, Läti ja Leedu peale kokku üle 69 miljoni euro, mis kasvas aastaga 50%

- Ettevõtte puhaskasum küündis 2017. aastal 10,7 miljoni euroni ja see kasvas aastaga 22%

- Konsolideeritud müügitulu oli 2017.aastal 753,9 miljonit eurot, kasv aastaga 1,6%

- Puhaskasum puhaskasum 2017.aastal oli 100,8 miljonit eurot, langus aastaga 41%