- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sutter kummutab müüte: rahapakiga norrakaid ei löödud
“Esiteks, Eesti Energial ei ole Põhjamaade ja Baltikumi ühtsel elektriturul monopoli positsiooni ja seda ei teki ka tehingu jõustumise järel. Monopoli definitsiooni kohaselt on tegemist püsiva turuseisundiga, kus mingit toodet või teenust pakub ainult üks müüja,” rääkis Sutter Eesti Energia kodulehel avaldatud arvamusloos.
Turuosa vähem kui kolm protsenti
Juhi sõnul on Eesti elektrisüsteem üks paremini naaberriikide elektrisüsteemidega ühendatud piirkondi Euroopas ja nähtust nimega Eesti elektriturg pole pärast turu täielikku avanemist 2013. aastal olemas.
“Eesti Energia on võrreldes Põhjamaade suurte energiaettevõtetega, nagu näiteks Soome Fortum, Rootsi Vattenfall või Norra Statkraft elektriturul väga väike tegija ja Nelja Energia omandamine seda pilti kuidagi ei muuda,” märkis Sutter.
Eesti Energia andmetel on Põhjamaade ja Baltikumi ühise elektrituru maht umbes 400 teravatt-tundi aastas, millest Eesti oma 8,5 teravatt-tunniga moodustab tühise osa. Kuna Eesti Energia elektritoodang oli 2017. aastal ligi 10 teravatt-tundi ja Nelja Energia omandamisel kasvab umbes 11 teravatt-tunnini, tähendab see ettevõtte teatel, et Eesti Energia ja Nelja Energia ühine elektritoodang moodustab kogu turust alla 3%.
"Sellist turgu pole olemas"
Tuuleenergia tootjad on viimasel ajal viidanud ka sellele, et tehingu tulemusena tekib Eesti Energial monopoolne seisund taastuvenergia tootmise turul. Sutter lükkab ka selle väite ümber.
“Võin kinnitada, et sellist nähtust nagu taastuvenergia tootmise turg pole samuti olemas. Elektritootjad - olenemata sellest, kas nad toodavad elektrit soojuselektrijaamades kivisöest, põlevkivist või hüdrojaamades veest või tuuleparkides tuulest - müüvad oma toodangu valdavalt Nord Pooli hulgiturul. See tähendab, et tuuleenergia konkureerib regionaalsel turul veest toodetud elektriga, samamoodi nagu see konkureerib tuumaenergia või gaasist toodetud elektriga,” märkis Sutter. Kuna elektri hind kujuneb tema sõnul nõudluse ja pakkumise suhtena, pole põhjust karta, et praegune tehing kuidagi ka elektrihinda mõjutaks.
Samuti ei maksa Sutteri sõnul karta, et kui tulevikus hakatakse tootjatele taastuvenergiatoetusi maksma vähempakkumiste ehk oksjonide korras, tekib Eesti Energial Nelja Energia omandamise järel konkurentsieelis.
“Rahustan siin mures olijad maha - ei teki. Kõigil taastuvenergia arendajatel on võrdsed võimalused taastuvenergia arendamiseks. Kuna tegu on vähempakkumisega, võidab see ettevõte, kes suudab tuulepargi või mõne muu tootmisüksuse rajada kõige madalamate kuludega ühiskonna jaoks,” lausus ta ja lisas, et on väga tõenäoline, et kui Eesti läheb samuti üle taastuvenergia vähempakkumise süsteemile, tulevad Eestis oksjonitele konkureerima ka sellised ettevõtted, millel pole Eesti tausta.
Norrakaid rahaga oimetuks ei löödud
Hetkel kuum
Energiaturu äärmiselt tihedale konkurentsile viitab Sutteri sõnul ka see, et ajakirjanduse andmetel osalesid Nelja Energia pakkumsies Soome ja Leedu riiklikud energiafirmad.
“Ehk siis üks alternatiivne stsenaarium oleks olnud see, et Nelja Energia omandamisest oleks teatanud näiteks Leedu või Soome riiklik energiaettevõte,” märkis Sutter ja avaldas heameelt, et Eesti Energia nõukogu, üldkoosolek kui ka vabariigi valitsus mõistsid taoliste tulevikuinvesteeringute vajalikkust ja julgesid tehinguga kaasa tulla. Lisaks rõhutas ta ka seda, et müüja ehk Vardar on Norra riigi kohalikele omavalitsustele kuuluv ettevõte.
Äripäevgi on kirjutanud, et Nelja Energia enampakkumisel tegi Eesti Energia teistest märgatavalt parema pakkumise. Sutteri sõnul firma enda riikliku rahapakiga norrakaid oimetuks ei löönud.
“See on meie vastaste jaoks muidugi tore kujund, kuid tegelikkusega sellel pistmist ei ole. Selliste suurte tehingute puhul on pakkumise tegemise aluseks alati põhjalik analüüs, mille käigus võetakse huvipakkuv ettevõte mutriteks ja seibideks lahti. Vaid nii on võimalik pakkuda hinda, mida ettevõte tõesti väärt on,” lausus Sutter ja kinnitas veel korra, et hind oli mõistlik. Samas kinnitas ta vaid seda, et Eesti Energia pakutud hind polnud kaks korda kõrgem.
Elektrilevi liigub konkurentsiärisse
Äripäeva neljapäevases hommikuprogrammis rõhutas Reformierakonna esimees Kaja Kallas, et Elektrilevi tuleks eraldada Eesti Energiast, sest see annab riiklikule energiafirmale põhjendamatu konkurentsieelise.
Sutteri sõnul liigub aga ka Elektrilevi kiiresti konkurentsiärisse, sest tehnoloogiate areng annab klientidele valikuvõimalused. “On ette näha, et tulevikus kahanevad reguleeritud tulud koos võrgutariifide alanemisega ja vabaturuteenuste osakaal Elektrilevi tuludes kasvab oluliselt. Nendest suundumustest peaks sügavamalt aru saama, enne kui tormata Elektrilevi tuleviku üle otsustama,” lausus Sutter.
Lisaks lükkaks ta ümber veel ühe müüdi. “Kõigile, kes soovivad Eesti elektritarbijatele teenuseid osutada, tagab andmetele võrdse ligipääsu Eleringi hallatav andmekeskus, kus tegelikult andmete omanik ehk klient – mitte Eesti Energia - otsustab, kes tema andmetele ligi pääseb. Sellega on Eestis asjad eeskujulikult korras, võrreldes enamike Euroopa riikidega,” märkis riigifirma juht.
Lubab teha tootmist puhtamaks
Lõpetuseks lubas Sutter, et Nelja Energia omandamine on vaid üks samm teel puhtama energiatootmise poole - ettevõte kavatseb Läänemere regioonis rajada veel uusi päikese- ja tuuleelektrijaamasid. Samuti lubas ta, et puhtamaks ja efektiivsemaks muutub ka suurenergeetika, mille tulevikku nähakse põlevkivist õli ja elektri koostootmises. Elektritootmises plaanib firma rohkem kasutusele võtta jäätmepuitu.
“Oleme lähtunud oma strateegia kujundamisel omaniku ootustest ja meie strateegia on ka avalikkusega jagatud. Kindlasti tahame avatud joont ka edaspidi hoida. Tundkem vahest ka rõõmu sellest, et Eesti on jätkuvalt Euroopa kõige energiasõltumatum riik ja meie õhu kvaliteet on tunnistatud üheks parimaks Euroopas. Seda positsiooni tasuks hoida,” lausus Sutter.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele