Krüptokaevandus kaasab raha

12. juuni 2018, 06:00
Nordcoin juhatuse liige Hermes Brambat ütles, et raha kaasamine ajastati nii, et pärast seda saaks tellida kõige uuema põlvkonna kaevandusmasinad.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180612/NEWS/180619945/AR/0/AR-180619945.jpg

Viru Keemia Grupi territooriumil konteinerites krüptoraha kaevandav ettevõte kaasab kuni 12,5 miljonit eurot.

Kohtla-Järvel Viru Keemia Grupi (VKG) alal konteineritesse krüptorahakaevandusi püsti panev ettevõte Nordcoin Mining hakkab ICO kaudu raha kaasama. Selleks annavad nad välja nii-öelda teenuse token'id (inglise keeles utility token), mis tagavad investorile krüptoraha kaevandusjõudluse.

Alustavad suurtest investoritest          

Raha kaasamise suletud eelvoor algab sel reedel ning kestab kuu aega. Suletud voorus pakutakse ettevõttega seotud inimestele ja ettevõtetele võimalust teha parematel tingimustel suurem investeering. Eelvoorus osalevad investorid on Nordcoin Miningu juhatuse liikme Hermes Brambati sõnul peamiselt Aasiast.

Kaasamise maksimumsummaks on ettevõte seadnud 12,5 miljonit eurot ja minimaalseks summaks miljon eurot. Kui investoritelt tuleb kokku vähem kui miljon, saavad nad kõik oma raha tagasi. Kui 12,5 miljonit eurot täis saab, loetakse kaasamine lõppenuks.

Maksimumsumma on Brambati sõnul seatud sellepärast, et nad ei taha raha kaasamist teha liiga suurelt. Neil on tehtud VKGga leping teatud elektrimahu müügi peale ning üle oma varju ei taha nad hüpata – suurema summaga kaasnevad ka suurem risk ja suurem vastutus. „Me ei taha teha midagi, mille eest me pärast ei suuda vastutada või mida me ei suuda ära hallata.“

„Me loodame muidugi, et saame selle täissumma kokku. Aga juba väga heaks tulemuseks hindaks ka seda, kui oleks 2/3 summast koos,“ ütles Brambat.

Bitmain´i kaevurid on Brambati sõnul kaotanud pea poole oma väärtusest.

Kuna ICOga antakse välja n-ö teenuse token, mitte krüptoraha, ei lubata otseselt mingisugust tootlust. Brambat selgitas, et kui näiteks kogu kaevanduspark on väärt 12,5 miljonit eurot ja investor paneb sinna 1,25 miljonit, saab ta 10 protsenti selle kaevandusjõudlusest. Vastavalt sellele saab ta kaevandatud krüptovaluutat, mida saab omal valikul hoida või maha müüa. „Ta saab ise valida, mida ta endale välja maksab ja mis valuutas ta seda hoiab. Meie garanteerime talle kaevandusjõudluse.“

Kui kõik läheb edukalt, on plaan laieneda ka teistesse Eesti elektrijaamadesse, kellega läbirääkimisi peetakse.

Oodata kõige uuemat tehnikat          

Raha kaasamine on ajastatud nii, et pärast seda saaks ettevõte tellida kõige uuema põlvkonna krüptoraha kaevandamise tehnika, mis ei oleks kohale jõudes juba ajale jalgu jäänud. „Liiguvad jutud, et kohe varsti tuleb uue generatsiooni tehnika, tänu millele hakkab vana generatsiooni kaevandustehnika kergelt amortiseeruma. Me ise prognoosime, et sellel tehnikal on pool aastat kuni maksimum aasta veel elujõudu ja siis ta on suhteliselt väärtusetu,“ rääkis Brambat praeguste seadmete kohta.

Kaevanduse väärtus järsult langenud

Veel veebruaris ütles Brambat Äripäevale, et nende ühe konteinerkaevanduse väärtus on pool miljonit eurot. Kuna aga vahepeal on nendes kasutavate Bitmaini kaevurite hinnad umbes poole võrra langenud, võiks ka nende konteineri müügihind koos tehnikaga olla praeguseks hoopis suurusjärgus 275 000 eurot.

Ettevõte on seni pannud VKG territooriumile püsti viis konteinerkaevandust ja kaks sellist on tootmises. Kaks konteinerit on ka maha müüdud: üks ettevõttele Blockhive ja teine ettevõttele Agrello.

Agrello loob tarkade lepingute tehnoloogiat, mis põhineb plokiahelal ja tehisintellektil. Ettevõtte Blockhive alla on koondunud jaapanlased, kes kaevandavad Paldiskis krüptoraha ning lõid mullu krüptoraha virtuaalse rahakoti.

ICO ettevalmistamiseks kulus pool aastat

Norcoin Mining teeb ICO Eesti õigusruumis. Selle juhatuse liikme Hermes Brambati sõnul ei ole Eesti seadused lihtsamad ega keerulisemad kui paljudes teistes riikides.

Brambati sõnul on nende jaoks kõik lihtsam, kuna nad tulevad välja n-ö teenuse token'iga (inglise keeles utility token), mis ei lähe otseselt finantsinspektsiooni regulatsioonide alla. „Selles vormis ICO tegemine on mitu korda lihtsam kui teha security token, mis on väärtpaberi pakkumine ja mille jaoks on vaja  finantsinspektsiooni luba. Utility token'i seaduslik vorm on palju lihtsam: sa pead lihtsalt täitma rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooni juhiseid. Me läheme utility token'i klassifikatsiooni alla, mis on nii-öelda lihtsustatud variant ICO tegemiseks,“ selgitas ta õiguslikke erinevusi.

ICOt hakkas ettevõte planeerima novembris, kui hakkas VKG alale kaevandusparki ehitama. „Kohe, kui me nägime, et meil selle pargi tegemine välja tuleb ja me oleme pädevad, et seda asja edukalt ja suurel skaalal teha, otsustasimegi, et miks mitte ICOt teha,“ ütles Brambat.

Kohe hakati selleks ka valmistuma. „Põhiline ettevalmistuse aeg on läinud ikkagi juriidilistele asjadele. Just sellele, et panna see infrastruktuur püsti, et me vastaks kõikidele nõuetele ja saaksime seda läbipaistvalt ja mõistlikult läbi viia.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2018, 17:27

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing