Artikkel
  • Jaga lugu:

    DPD: eestlaste robotid on oma hinda väärt

    DPD grupi innovatsioonijuht Olaf Klargaard ütles, et nad tahavad hakata Starshipi roboteid laiemalt testima, et saaks neid suuremasse kasutusse lasta.Foto: Andres Haabu

    Eestit külastanud DPD grupi innovatsioonijuht Olaf Klargaard ütles, et nad peavad läbirääkimisi, et lisaks Cleveroni pakiautomaatidele oleks neil koostöö ka Starshipiga. Ta tõdes, et mõlema ettevõtte tehnoloogia on kallis, aga neil on tippkvaliteet.

    GeoPost, mis kasutab Eestis nime DPD, külastas Eestis innovatsiooniseminari käigus nii Viljandi Cleveroni tehast kui ka Tallinnas Starshipi ja Skype’i. Grupi innovatsioonidirektor Olaf Klargaard­ ütles, et nad vaatavad üle, millist tehnoloogiat saavad tulevikus kasutada.
    Cleveroniga on neil koostöö juba olemas, aga Star­shipiga alles arutavad võimalusi, kuidas saaksid hakata Starshipi pakiroboteid testima. “Peame olema täielikult kindlad, et need turvaliselt toimivad, enne kui me saame need päriselt tänavatele liikuma panna.”
    Klargaard märkis, et DPD grupp on suur ettevõte, mis veab aastas 1,2 miljardit pakki. Seetõttu otsivad nad saadetiste kohaletoimetamiseks pidevalt uusi viise. “Näiteks me arendasime drooni ja meil on Prantsusmaal esimene droonisaadetiste kommertsliin. Me otsime alati uusi lahendusi ja Star­shipil on tippkvaliteedi robot. Nii et me tõesti mõtleme, et see on meie jaoks võimalus.”

    Kumb on pakkide kohaletoimetamiseks mugavam: droon või Starshipi robot?

    Vastab DPD grupi innovatsioonijuht Olaf Klargaard:

    See on täiesti erinev. Droonid on sobivad mägistele aladele ja saartele pakkide vedamiseks. Starshipi robotid keskenduvad linnades asuvatele elamupiirkondadele.

    Me oleme juba neli aastat drooni arendanud. Linnadesse need aga väga ei sobi, sest regulatsioon pole hästi paigas. Ja keegi ei taha linna tuhandeid droone lendama, nii et meie strateegia on kasutada neid linnadest väljaspool.

    Ta tõdes, et Starship Technologies on küps ettevõte, aga samas ei ole neil olnud suuremahulisi testimisi. “Me tahame testida Eestis, sest Eesti on regulatsioonides avatum ja siin on Starship kohal. Aga me sõltume palju testimise tulemustest ja nende linnade piirangutest, kus me tegutseme,” ütles ta ja lisas, et peamiselt kasutaksid nad pakiroboteid Euroopas.
    DPD arutab Klargaardi sõnul Starshipiga, et katsetada roboteid nii-öelda kaubanduse viimase miili kohaletoimetamises. “Meil on Euroopas ligikaudu 20 äriüksust. Me teeme pilootsõidud ja siis saame laieneda ülejäänud grupis.”
    Möödunud nädalal teatas Starship, et ettevõtet hakkab juhtima aastaid Airbnb’s töötanud Lex Bayer, lisaks kaasas ettevõte 25 miljonit dollarit. Seeläbi tahab Starship jõuda miljonite inimesteni. Klargaard ütles juhivahetust kommenteerides, et Starshipil on olnud algusest peale väga hea tippjuhtide meeskond. Uus juht on aga tema hinnangul märk sellest, et Starship ei taha olla vaid arendusfaasis, vaid tahab oma tehnoloogiat ka rakendada ning kommertsklientideni viia. “Meil on hea meel nende arenguga kaasas käia ja nende tehnoloogiat kasutada, kui nad on selleks valmis.”
    Klargaard hindas, et kaasatud 25 miljoni dollariga võiks Starshipil olla võimekus, et jõuda soovitud miljonite klientideni.
    Cleveron: DPD on alati huvitatud uutest lahendustest
    DPD tegutseb Eestis Cleveroni Collect.Neti võrgus. Võrgu juht Kaur Ojakivi ütles, et DPD on olnud selline hea partner, kes on alati huvitatud uutest lahendustest ja soovib neid oma kliendile pakkuda.
    “DPD innovatsioonigrupp, kes Cleveronis ka kohal käis, tundus väga tulevikku vaatava ja kliendile järjest mugavamaid lahendusi otsiva meeskonnana,” rääkis ta.
    Ojakivi seletas, et nende Collec.Neti pakiautomaatide võrku kasutab mitu logistikaettevõtet. “Eesti tarbija eelistus on nii tugevalt pakiautomaadi poole kaldu. Kui me tellime kuskilt välismaiselt lehelt endale midagi, näiteks Amazonist, ei tea me kunagi, kuidas see pakk kohale jõuab ja mis firmaga. DPD on meie võrguga liitunud ja nad kasutavad meie pakiautomaate, et oma klientidele maksimaalset mugavust tuua.”
    Ojakivi märkis, et nende ­automaate paigaldatakse ka kortermajadesse ja büroo­hoonetesse. Uue automaadi ­lisandudes saavad partnerid, nagu DPD ja teised logistika­firmad, neid kohe pakkide ­kohaletoimetamiseks kasutada. Tema sõnul Cleveron mitte ainult ei mõtle tulevikule, vaid kujundab seda. “Meil on üks väga huvitav projekt tulemas, mis viib pakiautomaadid veel rohkem tarbijale lähemale,” vihjas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.