Baltikumi suurimad piirilt ostlejad on Leedus
Kõige rohkem raha kulutavad ostureisidel leedukad, kes peamiselt käivad soodsa käibemaksumäära toel Poolas toitu ostmas.
“Leedulased tõusevad naabritega võrreldes esile oma kulutuste mahu poolest. Kui eestlaste ja lätlaste puhul jääb suur osa oste suurusjärku kümnetes eurodes, siis leedulased kulutavad sadu. Selle põhjuseks on naaberriikide maksupoliitika – tulenevalt madalamast aktsiisist ja käibemaksust Poolas ning madalamast aktsiisist alkoholile Lätis, on sealsed hinnad madalamad," tutvustas Hollandi uuringufirma Regioplani ekspert Jerzy Straatmeijer Baltikumis tehtud uuringut.
Sellal kui enam kui pooled eestlastest ja lätlastest kulutavad ühe reisiga alla 50 euro, siis leedulaste puhul jääb ostusumma alla 50 euro 38 protsendil juhtudest, samas kui ligi veerand kulutab 50–100 eurot, samuti 24 protsenti kulutab 100–200 eurot. Vahemikus 200–500 eurot kulutab uuringu kohaselt 13 protsenti välismaal ostlevatest leedulastest, võrrelduna vaid nelja protsendi eestlaste ja lätlastega, selgub Regioplani ja konsultatsioonifirma EY uuringust.
Laias laastus käivad leedukad Poolas toitu ja Lätis alkoholi ostmas, eestlased Lätis õlle järel ning lätlased käivad välismaal toitu või tarbekaupu ostmas, aga alkoholi pärast pole vaja muretseda, sest aktsiisid on neil kõige madalamad.
“Eestis on piirikaubanduse peamiseks mootoriks alkoholiaktsiis, mis on tuntavalt kõrgem kui Lätis. Seetõttu on just märkimisväärne hinnavahe selles kaubagrupis põhjuseks, miks inimesed kulutavad oma raha teises riigis. Seevastu leedulaste ostukorv on mitmekesisem põhjusel, et naaberriigis Poolas on madalam hinnatase mitmel tootegrupil,” märkis EY Eesti vanemkonsultant Andrus Arbeiter.
Kõigi kolme Balti riigi elanike hinnangul on osturetke planeerimisel esimene kalkulatsioon selleks kuluva kütuse maksumus – Eestis 67, Leedus 48 ja Lätis 36 protsenti. Seevastu tähtsuselt teise põhjuse puhul erinevad Baltimaade tarbijate kaalutlused märkimisväärselt – kui eestlastel ja lätlastel on kaalutluskohaks ostureisiks kuluv aeg (35 protsenti), siis leedulastel on selleks valuuta vahetuskurss (36 protsenti).
“Eestlaste ja lätlaste puhul tõuseb esile mõtteviis “Aeg on raha” ehk siis nad kaalutlevad, kas välismaal ostlemine on selleks kulutatud aega väärt. Samas leedulasi, kes kulutavad sageli terve nädalavahetuse päeva kas Poolas või Lätis šoppamiseks, võib nimetada täie õigusega hinnaekspertideks – nad mitte ainult ei kaalu ostetava kauba hinda, vaid ka vahetuskursi muutust,” märkis Regioplani ekspert.