Ettevõtjad languse ootel

Eesti Pank teatas, et Eesti majandus on selle aasta alguses näidanud nõrgenemise märke. Enim teeb Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul murelikuks see, et ettevõtjad ei kipu enam nii palju investeerima kui varem.

Põhjuseid investeeringute vähenemiseks on mitu. Näiteks vähenesid selle aasta esimeses kvartalis ettevõtete kasumid, mis teeb neid edasiste plaanide suhtes ettevaatlikumaks. Samal ajal on tugevalt puudu tööjõust – statistika näitab, et tööjõus osalemise määr on praegu Eestis rekordkõrgusel. See tähendab, et Eestis on tööhõive praegu kõrgeim, kui ta sel sajandil eales on olnud. See aga viitab veel enam süvenevale tööjõupuudusele.

Ettevõtjate endi sõnul on aga üks peamine põhjus, miks ettevõtjad on investeeringuid tehes ettevaatlikud, see, et poliitiline ja regulatiivne keskkond ei tekita neis mitte mingisugust kindlustunnet.

"Maksuseaduste üha keerulisemaks tegemine muudab meie majanduskeskkonda kindlasti negatiivsemaks,“ ütles puidutöötlemise tehnoloogia seadmeid valmistava masinaehitusettevõtte tegevdirektor Heiki Einpaul. Tema sõnul on poliitikud reaalsest elust kaugel ja kipuvad tegema usinalt valimiskampaaniat, näiteks lubavad tasuta asju. „Selline tegevus ei paranda majanduskeskkonda,“ ütles Einpaul. „Tasuta asju pole olemas. Tasuta on vaid juust hiirelõksus,“ lisas ta.

Einpaul usub, et Eesti majandus on praegu lausa tipus, näiteks on tema sõnul Hekotekil praegu tellimuste rekordaasta. „Oleme tipus, aga tipust saab alati vaid alla liikuda,“ tõdes ta. „Loodetavasti pole järgmine mäekuru liiga sügav,“ ütles ta ja lisas, et kehvema aja saabumine majanduses on vaid loogiline.

Einpaul ütles, et Hekotekil on investeerimisplaan olemas, kuid nad on ettevaatlikud. „Meie Rootsi omanikud ka küsivad meilt pidevalt, et mis meil siin toimub ja mis järgmiseks muutub,“ rääkis ta. „Heal ajal panevad mõistlikud inimesed raha kõrvale, et saaks halvemal ajal ära elada,“ ütles ta.

Tema sõnul vähendab praegu kasumit tugev palgasurve, mis ei käi tööviljakusega käsikäes. Pealegi veab palgasurvet avalik sektor, mis pole Einpauli sõnul õige.

Elektroonikafirma Enics Eesti ASi juht Jaanus Aal leidis, et praeguses majanduskeskkonnas ei tule kõne allagi, et ettevõte ei investeeri. „Oma mätta otsast vaadates olen väga positiivne,“ ütles ta. Eelmisel aastal investeeris Enics nii seadmetesse kui ka tehase laiendusse kokku kuus miljonit eurot. Sel aastal on juba investeeritud kolm miljonit, ent on kavas teha seda veelgi. „Kui me poleks paar aastat tagasi teinud otsust investeerima hakata, oleksime täna korralikult kõhuli. Praegu on meil investeering täies mahus töös,“ ütles Aal.

Kui Enics ei investeeriks seadmetesse ja üha rohkem ka automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, ei saaks ettevõte Aali sõnul kuidagi kasvada.

Samas märkis Aal, et kuigi turul kõik näevad, et nõudlus on suur, ei oska keegi öelda, kui kauaks see nii jääb. „Keegi ei tea, kas praegu on põrge üles, mis tuleb varsti alla, või on tegu jätkusuutliku turu tõusuga,“ ütles ta. See teeb Aali sõnul ettevaatlikuks.

Aali sõnul on elektritööstusel veel tugevalt meeles eelmine kriis. Eriti tarnijatel läksid tollal suured investeeringud luhta. Seepärast ei ole tema arvates paljud tarnijad praegu valmis võimsusesse investeerima. „Meile öeldakse, et pole rohkem võimsust ja et kui me tahame rohkem tooteid, peame mujale minema. Ehk teisisõnu öeldakse meile kui kliendile "ei",“ nentis Aal. Seetõttu on tema sõnul mõne materjali kättesaamine veninud ja töö raskemaks muutunud.  

Teine murekoht on Aali sõnul tööjõupuudus. „Täna on olukord, kus ma palkaks pigem kiirelt ja palju,“ ütles ta. Sel aastal pidi Enics esimest korda kasutama renditööjõudu Lätist ja Ukrainast, sest Eestist polnud enam seadmeid tundvat kvalifitseeritud tööjõudu kuskilt võtta.

Aali sõnul motiveerivad suur palgasurve ja tööjõupuudus üha enam tegevust automatiseerima.

Eelmise aasta sügisel laiendas Enics tehast. „Meil on ambitsioon kasvada mõne aastaga 100 miljoni euro suuruselt käibelt 150 miljonile, kuid see ei tähenda, et me palkame juurde 50 protsenti inimesi,“ ütles ta. „Lühikeses perspektiivis elame inimeste palkamise üle, kuid pikas perspektiivis ei saa me oma kasvu üles ehitada tööjõu mahu peale,“ lisa ta.

Õlle- ja muu joogi tootja A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul pole nende sektorilt isegi mõtet küsida, kas nad tunnetavad majanduse nõrgenemist ja investeerimisjulguse vähenemist, sest pilt on alates eelmise aasta juulist väga must. „Meie sektoris on investeeringud kindlasti oluliselt vähenenud, sest riik on muutnud oma maksusüsteemi nii, et ettevõtjate usaldus on kadunud,“ ütles Noop. „Meie sektor on kõige rohkem riigi hammasrataste vahele jäänud,“ lisas ta.

Noobi sõnul mõjutab valitsuse aktsiisipoliitika ka teisi sektoreid, mitte vaid joogitootjaid. Näiteks on vähemaks jäänud Soome turiste, makse on laekunud oodatust vähem ja seni pidevas langustrendis olnud alkoholi tarbimine on tema sõnul hoopis tõusnud. Samuti on Noobi sõnul negatiivne see, et valitsus on andnud ettevõtjatele signaali, et valitsus võib üle öö teha mida taha. Noop tõi näiteks ka selle, kuidas valitsus tõmbas Est-Fori puidurafineerimistehase investeerimisplaanile vee peale ilma, et oleks teinud ühtegi sisulist analüüsi. „See on majanduslikult ebaadekvaatne käitumine,“ ütles ta.

Merko Ehituse juhatuse esimehe Andres Tringi sõnul on praegu majanduskeskkond üldiselt heas seisus, ent varsti võib oodata ehitusturu langust.

Ta rääkis, et majandus ikkagi kasvab, palgatõus on kiire ja sisenõudlus tugev, intressid on madalad, välisnõudlus on hea ja ka eksportivad ettevõtted on pigem heas seisus, kinnisvaraturg on aktiivne. Küll aga on Tringi sõnul mitmes sektoris, kaasa arvatud ehituses, probleemiks sisendhindade tõusust tingitud kallinemine, mis survestab tugevalt ettevõtete kasumlikkust.

„Kallinemine samas tempos jätkuda ei saa, sest investeeringute tootlused halvenevad ja lõpptarbijad ei ole valmis rohkem maksma,“ ütles ta. Sellest tulenevalt investeeringud vähenevad ja lähiaastate väljavaated nõrgenevad. Ka välisnõudluse väljavaated on ehitussektoriks Tringi sõnul ebakindlamaks muutunud.

 

„Näeme, et sel aastal uusi ehitusobjekte enam samas tempos ei tellita ja järgmisel aastal ehitusmaht eelkõige hoonete valdkonnas langeb oluliselt. Siis toimub teatav kohanemine ilmselt ka tööjõuturul,“ rääkis Trink.

Merko on viimastel aastatel investeerinud elukondliku kinnisvara arendusse üle 45 miljoni euro aastas. Sama suurt investeeringut plaanitakse ka sel aastal.

Ehituses ennustab rasket aastat ka ehitusfirma Rand & Tuulberg oma värskes majandusaruandes. Ettevõtte juhatuse liikme Raivo Ranna allkirjaga aruandest võib lugeda, et ebaterve konkurents tekitab ebakindlust – riiklik tellimus püsib endiselt suhteliselt väike ja ka erasektori investeeringud on seoses väliskeskkonna ebastabiilsusega vähenenud