Martinson: miski ei asenda head lennuühendust

Martinson märkis, et idufirmade edulugude kordumiseks pole vaja midagi oluliselt keerulist teha, kuid leidub üksikuid asju, kus riik on tähtsal positsioonil. Näiteks mõjutades seda, kuidas Eestisse saab, seda nii füüsiliselt kui ka selles osas, kui lihtne on välismaa professionaalidel siia tulla ehk kui kiiresti käib töö- ja elamisloa vormistamine. „Ütlen ausalt, et viimase poolest on Eestis seis täna väga-väga hea.“

Üks peamisi probleeme on praegu pigem just nimelt lennuühenduses. „Kui räägime üldiselt kogu maailmaga ühendusest, siis mitte miski ei asenda lennukit, millega saad hommikul ära lennata ja õhtul tagasi tulla,“ sõnas ta. „Selline hea näide on see, et kui tulla Euroopa ühest suurimast tehnoloogialinnast Londonist Tallinna, siis pead sa päeva selle peale ära kulutama. See päris normaalne ei ole.“

Riigi rollist tõi ta veel näite, et inimeste meelitamisel on oluline üleüldine elukeskkond. „Selliseid üksikuid asju on vaja – kas on olemas ingliskeelne arst, ingliskeelne kool, kas remonditakse teid ja nii edasi. Me ei räägi siin Süüria põgenike siiatoomisest, me räägime siiski professionaalsete kõrgepalgaliste inimeste toomisest, mis ei tohiks kuidagi ka Eesti rahvuslastes tekitada niivõrd vastuseisu.“

Martinson lisas, et kui aasta tagasi ei olnud idusektoris veel nii tugevalt tunda talentide peale konkurentsi, siis nüüd selle aasta valguses on hakanud üha enam tekkima inimestest puudus. „Kõik ettevõtted üritavad praegu leida inimesi väljastpoolt, aga ka seestpoolt tiritakse üksteiselt ära. Ainuke kiire lahendus sellele on spetsialistide sissetoomine. Veidi pikem ja strateegiliselt õigem on koolitada inimesi, kuid see võtab 5–10 aastat, et ülikoolide kavad ja õppekohtade arvud õigeks saada või teha ümberõpet.“

Martinson viitas oma varasemale väljaütlemisele, kus ta ennustas, et lisaks praegusele ligi 250 miljoni euro raha tõstmisele on oodata veel umbes 100 miljonit eurot investeeringuid eestlaste idufirmadesse. „350 miljoni euro ennustus põhines sellel teadmisel, mis mul on erinevatest raha tõstmistest, mis praegu on töös, et kindlasti võib sinna veel juurde tulla. Üldse ei imestaks, kui see number läheb veel suuremaks. See arv on selles mõttes hea keskmine – mitte liiga konservatiivne, mitte liiga optimistlik ennustus.“ Seni on sellel aastal suurimad raha kaasajad Taxify, Pipedrive ning Starship.

Seda, et edulugude vaimus oleks ohtu, et hakatakse raha paigutama sinna, kus tegelikult mõistlik ei ole, Martinson ei kartnud. „Praegu enda üllatuseks, olles rääkinud tõesti kümnete Eesti firmadega, on praktiliselt kõik nad olnud väga kvaliteetsed – on väga selge nägemus tootest, on olemas klientuur ja ärategemise võime. Kui võrrelda seda 10-15 aasta taguse ajaga, kus tihti ikka tuldi välja väga tooreste asjadega ja ilma mingite oluliste oskusteta ära teha, siis täna on see täiesti öö ja päev.“

Samuti on tunda seda idu-ettevõtjate suhtumises. „Ma võrdleks seda samaviisi kui võtta lasteaia lõpurühma laps, seitsmenda klassi õpilane või gümnaasiumi õpilane – sul võib olla sama inimene, aga tema oskused ja tema täiskasvanulikkus aina suureneb. Näljaseid ettevõtjaid oli ka kümme aastat tagasi, aga millise kindlusega täna inimesed tulevad ja teevad neid asju, on oluliselt teine ja see põhineb eelkõige kogutud oskustel,“ lausus Martinson.

Martinson märkis, et olles rääkinud ka teiste tehnoloogiakogukonna inimestega, võib tänase viljaka idufirmade pinna põhjuseid leida mitte üksikutest edulugudest, vaid laiemapõhjalisest tahtmisest. „Kui Skype on kõige nähtavam, siis juured on kaugemal, üheksakümnendates ja nullindate alguses kui olid Microlinkid, Helmesed, Webmediad jne. Sealt tekkis esimene põhi ja teadmine, kuidas ühte tehnoloogiaettevõtet üles ehitada. Skype raksatas sisse nagu väga tugev äikeselöök, mis on väga nähtav, tõi päris palju raha Eesti riiki, paljud töötasid seal ning said korraliku kogemuse. Tema sümboolne mõju on väga tugev ning seda on võimatu alahinnata. Aga kui mõelda, mis oleks olnud, kui Skype’i poleks olnud, siis ma miskipärast arvan, et me oleks teistsuguses olukorras, aga mitte võib-olla väiksemas. Ta ei olnud juhuslik ehk kui poleks olnud Skype’i, oleks olnud midagi muud,“ sõnas ta.

„Kui vaadata Skype’i geneesi, kuidas nii nemad kui Playtech tekkisid – Eestis olid aktiivsed, väga liikuvad ja avatud noored inimesed, kes tahtsid midagi tehnoloogias teha. Nad said kokku mingite teiste inimestega välismaalt ning tekkis ühisettevõte, mis hakkas kasvama. Ma arvan, et see asi oli fundamentaalne, kuna Eesti on hästi väike, siin kohapeal turgu praktiliselt pole, samal ajal oleme hästi avatud ehk on normaalne teha rahvusvahelist asja,“ lisas veel Martinson.