Talentide konkurents
Martinson lisas, et kui aasta tagasi ei olnud idusektoris veel nii tugevalt tunda talentide peale konkurentsi, siis nüüd selle aasta valguses on hakanud üha enam tekkima inimestest puudus. „Kõik ettevõtted üritavad praegu leida inimesi väljastpoolt, aga ka seestpoolt tiritakse üksteiselt ära. Ainuke kiire lahendus sellele on spetsialistide sissetoomine. Veidi pikem ja strateegiliselt õigem on koolitada inimesi, kuid see võtab 5–10 aastat, et ülikoolide kavad ja õppekohtade arvud õigeks saada või teha ümberõpet.“
Martinson viitas oma varasemale väljaütlemisele, kus ta ennustas, et lisaks praegusele ligi 250 miljoni euro raha tõstmisele on oodata veel umbes 100 miljonit eurot investeeringuid eestlaste idufirmadesse. „350 miljoni euro ennustus põhines sellel teadmisel, mis mul on erinevatest raha tõstmistest, mis praegu on töös, et kindlasti võib sinna veel juurde tulla. Üldse ei imestaks, kui see number läheb veel suuremaks. See arv on selles mõttes hea keskmine – mitte liiga konservatiivne, mitte liiga optimistlik ennustus.“ Seni on sellel aastal suurimad raha kaasajad Taxify, Pipedrive ning Starship.
Oskused toovad enesekindlust
Seda, et edulugude vaimus oleks ohtu, et hakatakse raha paigutama sinna, kus tegelikult mõistlik ei ole, Martinson ei kartnud. „Praegu enda üllatuseks, olles rääkinud tõesti kümnete Eesti firmadega, on praktiliselt kõik nad olnud väga kvaliteetsed – on väga selge nägemus tootest, on olemas klientuur ja ärategemise võime. Kui võrrelda seda 10-15 aasta taguse ajaga, kus tihti ikka tuldi välja väga tooreste asjadega ja ilma mingite oluliste oskusteta ära teha, siis täna on see täiesti öö ja päev.“
Samuti on tunda seda idu-ettevõtjate suhtumises. „Ma võrdleks seda samaviisi kui võtta lasteaia lõpurühma laps, seitsmenda klassi õpilane või gümnaasiumi õpilane – sul võib olla sama inimene, aga tema oskused ja tema täiskasvanulikkus aina suureneb. Näljaseid ettevõtjaid oli ka kümme aastat tagasi, aga millise kindlusega täna inimesed tulevad ja teevad neid asju, on oluliselt teine ja see põhineb eelkõige kogutud oskustel,“ lausus Martinson.
Skype kui äikeselöök
Martinson märkis, et olles rääkinud ka teiste tehnoloogiakogukonna inimestega, võib tänase viljaka idufirmade pinna põhjuseid leida mitte üksikutest edulugudest, vaid laiemapõhjalisest tahtmisest. „Kui Skype on kõige nähtavam, siis juured on kaugemal, üheksakümnendates ja nullindate alguses kui olid Microlinkid, Helmesed, Webmediad jne. Sealt tekkis esimene põhi ja teadmine, kuidas ühte tehnoloogiaettevõtet üles ehitada. Skype raksatas sisse nagu väga tugev äikeselöök, mis on väga nähtav, tõi päris palju raha Eesti riiki, paljud töötasid seal ning said korraliku kogemuse. Tema sümboolne mõju on väga tugev ning seda on võimatu alahinnata. Aga kui mõelda, mis oleks olnud, kui Skype’i poleks olnud, siis ma miskipärast arvan, et me oleks teistsuguses olukorras, aga mitte võib-olla väiksemas. Ta ei olnud juhuslik ehk kui poleks olnud Skype’i, oleks olnud midagi muud,“ sõnas ta.
„Kui vaadata Skype’i geneesi, kuidas nii nemad kui Playtech tekkisid – Eestis olid aktiivsed, väga liikuvad ja avatud noored inimesed, kes tahtsid midagi tehnoloogias teha. Nad said kokku mingite teiste inimestega välismaalt ning tekkis ühisettevõte, mis hakkas kasvama. Ma arvan, et see asi oli fundamentaalne, kuna Eesti on hästi väike, siin kohapeal turgu praktiliselt pole, samal ajal oleme hästi avatud ehk on normaalne teha rahvusvahelist asja,“ lisas veel Martinson.