Värske leke: Danskes liikunud hämara raha summa kasvas

Taani leht Berlingske avaldas loo uutest andmetest. Danske jõudis nüüd värske infoga rahapesuskandaalide nn tipptegijate sekka. Aastal 2014 sai Prantsusmaa pank BNP Paribas trahvi 7,5 miljardi euro ja läinud aastal Deutsche Bank 8,5 miljardi euro pööritamise eest. Nüüd on Danske Eesti filiaal mõlemal pangal oma 7,1 miljardi euroga tihedalt kannul.

Summa kasvab

Läinud sügisel oli juttu 2,5 miljardist eurost, vahepeal kasvas summa 3,3 miljardi euroni. Nüüd on Eesti filiaalist teadaolevalt käinud läbi juba 7,1 miljardit eurot, millel on hämar päritolu.

Berlingske sai enda valdusesse 20 pangakonto väljavõtted aastatest 2007–2015. Pikkade aastate jooksul liigutasid vaatlusalused firmad 3,7 miljardit eurot. Nähtava tegevuse ja töötajateta ettevõtted on tüüpiliselt registreeritud maksuparadiisidesse: Panamale, Belize’ile ja Briti Neitsisaartele. Nende postiaadress on aga Moskvas. Mitmed ettevõtted on juba tuttavad varasematest rahapesujuhtumitest. Üks nendest on Argenta Systems Ltd., mis on registreeritud Belize'il, selle postiaadress asub aga Moskvas ja konto tehti Danske Eesti filiaalis. Ainuüksi selline struktuur on veider, tõdesid rahapesueksperdid Berlingskele.

Lekkinud väljavõtetest leiab 43 112 tehingut Suured summad liikusid teistele kahtlastele firmadele mitu korda päevas, maandudes offshore-ettevõtete või väärismetallide, luksusautode ja eksklusiivsete kinnisvara müüjate kontodel.

Eksperdid hämmingus

Berlingske palus tutvuda pangakontode väljavõtetega rahapesuekspertidel, kes andsid toimunule karmi hinnangu. „See kõik pidanuks häirekella tööle panema,“ kommenteeris Briti rahapesuekspert Graham Barrow, kelle sõnul taibanuks iga pädev uurija, et tegu on rahapesule viitava skeemiga.

Ameerika rahapesuekspert L. Burke Files nõustus temaga. Kaupade ja teenuste ostmine välismaal on üks märke sellest, et raha tahetakse riigist välja viia, osta kedagi ära või vältida maksude tasumist.

Kahekümne pangakonto taga on firmad Diamonds Forever International, Argenta Systems, Megacom Transit, Castlefront ja Jawdom Services Corp.

Kõik viis ettevõtet on seotud nn Magnitski juhtumiga, mis sai nime advokaat Sergei Magnitski järgi, kes süüdistas Vene siseministeeriumi kõrgeid ametnikke miljarditesse rubladesse küündinud maksupettuses oma tööandja, inesteerimisfond Hermitage Capitali suhtes.

Seepeale esitati 2008. aastal hoopis Magnitskile endale maksupettuse süüdistus ja ta võeti vahi alla, misjärel ta vanglas pea aasta hiljem kahtlastel asjaoludel suri.

Pole märke ettevõtlusest

Pärast seda on Hermitage Capitali inimesed üritanud tõestada, et Magnitski rääkis tõtt. Pangakontode väljavõtetest koorub nende sõnul välja, et hämara taustaga raha eest osteti luksuskinnisvara või läks see firmadesse, mida väidetavalt kontrollisid Vene poliitikud ja oligarhid. Samas kasutati raha ka muudeks kahtlasteks tehinguteks. Samuti puuduvad selged märgid tavalisest äritegevusest, näiteks palkade maksmine või rendi ja maksude tasumine.

Magnitski endine tööandja, Hermitage Capitali omanik William Browder ootab, et Eesti ja Taani uurijad hakkaksid rahaliikumisi analüüsima. “Ei ole võimalik, et pangatöötajad ei märganud hoiatavaid märke võimalikust rahapesust,” ütles ta Berlingskele.

Ei saanud infot

Danske Banki juht Thomas Borgen vabandas Eestis toimunu pärast, kuid lisas, et teda ei informeeritud piisavalt. Nimelt töötas Borgen aastatel 2009–2012 panga välismaiste tehingute juhina, sealjuures vastutas Eesti kontori eest. Hiljuti tõdes Borgen, et pangasisene uurimine näitab, et kahtlaste tehingute maht on arvatust ulatuslikum. Uurimise tulemused avaldatakse septembri alguses.

Rahapesuekspert Jakob Dedenroth Bernhoft suhtub sellesse tuha pähe raputamisse kriitiliselt. “Juhtunu maht on väga suur, aga ikka räägitakse millegipärast hoopis sellest, kui vähe tippjuhtkond toimunust teadis. Juriidiliselt on aga õigem rääkida sellest, mida nad peavad teadma. Tippjuhtkond pidanuks nii suurtest kahtlastest tehingutest teadlik olema.”