Uudised
13. juuli 2018 kell 3:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Talumeiereide äris kaikaid kodaratesse ei loobita

Talumeiereidest leiab tavatu ärikultuuri, kus konkurendid teevad salatsemise asemel tihedat koostööd.

„Tänane päev pole niimoodi, et ma olen kõva mees, kui ühtegi teist minusugust ei ole,“ kommenteeris Saidafarmi peremees Juhan Särgava ning ütles, et tarbija tahab valikut.

Käsi peseb kätt

Selle nädala teisipäeval avas Pajumäe talu Viljandimaal uue meierei. Kui meierei ehitus veel käis, suhtles talu peremees Viljar Veidenberg üksjagu Nopri talu peremehe Tiit Niiloga, kes jagas lahkelt oma kogemusi, näiteks seadmete ehituse teemal. Niilo sõnul küsitakse selle käest neid teemasid, kes on selles küsimuses edukam ja kaugemale jõudnud.

Talumeiereide Liit korraldab igal aastal koolitusi nii Eestis kui välismaal, kus kõik talupidajad saavad käia juurde õppimas. Käinud ja tutvunud on nad ka välismaiste väikeste meiereidega, näiteks Prantsusmaal, Rootsis, Hollandis ja Saksamaal. Nopri peremehe Niilo sõnul kutsutakse ka spetsialiste ühisnõupidamise ette ning haritakse üksteist koos.

Talumeiereide Liit (endise nimega Eesti Piimakäitlemistalude Liit) ühendab Eestis 23 piimatootmistalu ja tegutseb aastast 1999.
Liidu peamine eesmärk on ühistegevuse ja teadmiste edendamise kaudu toetada väikemeiereide tegevust, et turule jõuaksid maitsvad ja tervislikud käsitöönduslikud piimatooted. Põhitegevuseks on olnud kogemuste ja info vahetus ning õppereiside ja koolituste korraldamine.
Liidu liikmetest 18 tegeleb piima töötlemisega, 5 alles plaanib ja otsib oma teed. Lüpsilehmi peetakse 13 talus ja lüpsikitsi 10 talus. Talumeiereide Liidu liikmetest on pooled mahetootjad.

Mätiku talu perenaise Mirjam Pikkmetsa sõnul on selles valdkonnas nad ise üksteisele kõige suuremad nõuandjad. Kui tema mingi asjaga hädas on, siis julgeb alati liidu liikmetele helistada, kuulda nende kogemust ja leida abi, sest tõenäoliselt on keegi teine seda juba kogenud.

Kõike ka ei jagata

Nii roosiline see äri siiski ei ole ning alati leidub ka neid, kes pigem üksi oma asja ajaks. Niilo sõnul on mõni talu kohe öelnud, et nende käest pole mõtet know-how’d küsida, nad ei räägi seda kellelegi, see pole Niilo sõnul üldse ebatavaline.

Niilo ütles, et kogu nõustamine on vabatahtlik, liitu kuulumine ei tähenda mingit kohustust. „See on täpselt nii, et kui konkurent küsib, siis see, palju sa avad oma kogemusest, on sinu teha,“ ütles ta.

Teised talupidajad nõustusid, et kõiki ise kogetud või leiutatud nippe ei jagata.

Nõustame, et ellu jääda

Talumeiereid on üksteisele toeks, et ühelt poolt parandada kvaliteeti, millest võidab ka tarbija. Ja teiselt poolt arendavad nad maaelu. „Küla vahel lisaväärtuse andmine loob töökohti ja võimaluse maal elada,“ pidas Niilo kõige olulisemaks koostöö tulemuseks maaelu arengut. Tema sõnul on mahetooraine tootjate eesmärk oma tuleviku kindlustamine, et ei peaks ainult toorme müügist ära elama. Sääraseid kogemusi polegi kuskilt mujalt saada kui üksteise käest.

Särgava sõnul on piimatehnoloogia detailideni käsiraamatutes lahti seletatud. „Hirmsat saladust pidada tundub veidi väiklane,“ oli ta koostöö tegemise poolt.

Tihtipeale toimuvad koolitused, kus ka mingit toodet valmistatakse. „Võime ühte asja katsetada, aga saame ikka eri tulemuse,“ ütles Mirjam Pikkmets.

Konkurendid on suured piimatööstused

Talumeiereid peavad üksteist meeldivateks kaasvõistlejateks ja motivaatoriteks. Kõige suurema konkurendina näevad väikesed talud suuri piimatööstusi.

Särgava ütles, et klient tuleb selle riiuli ette, kus on sortimenti. Teiste talumeiereidega on nende piimatooted küll kõrvuti, kuid igaühel on oma nišš. Tema sõnul on kõigil erinev maitsespekter, magususest alates.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.