Raasuke nõuab kohtu kaudu Google’ilt lekitaja nime

Konverents Äriplaan.  Foto: Raul Mee
Viivika Rõuk • 17. juuli 2018
Jaga lugu:

Rootsi Päevalehe Dagens Nyheter andmetel on Luminori panga juht Erkki Raasuke saanud Eesti kohtu nõudma, et Google avaldaks inimese nime, kes lekitas internetti video tema ja töötajate vestlusest.

„Ma ei saa selle protsessi kohta mitte midagi praegu kommenteerida,“ ütles Raasuke Äripäevale. „Jah, mul ei ole siin midagi lisada.“

Harju maakohtust vastati, et praegu saab soovi korral infot anda ainult Erkki Raasuke ise.

Eelmise aasta suvel lekitas anonüümne isik internetti salvestise Luminori panga juhi Erkki Raasukese kohtumistelt panga töötajatega, kus Raasuke muu hulgas võrdleb ametiühingut terroristidega. Toona ütles Raasuke meediale, et video on manipulatsioon, kus on välja rebitud üksikuid sõnu ja lauseid.

Dagens Nyheter kirjutab, et Raasuke pöördus asjaga Harju maakohtusse ja veebruaris nõudis kohus Google’i käest infot, kes on video anonüümne lekitaja. Kas Google on infot andnud või mitte, ei ole selge. Rootsi päevaleht ei saanud selle kohta kinnitust ka Google’ilt.

Tüli sai alguse töötajate ametiühingust

Nordea Eesti juhtkonna ja töötajate tüli sai alguse 2015. aastal, kui sealt vallandati vastloodud töötajate ametiühingu usaldusisik Hannes Veskimäe. Ametiühingu eesmärk oli koostöös Nordea kontserni juhtkonnaga leppida kokku kollektiivlepingu tingimused, mis kindlustaksid panga arengu ning töötajate heaolu, samuti tegeleda soolise palgalõhe, võimaliku kontorite sulgemise ja koondamistega, selgitas Veskimäe toona Äripäevas.

Kollektiivlepingu läbirääkimised jäid aga venima ning Nordea hakkas ametiühingu tööd takistama – selle liikmetel keelati näiteks koosolekute pidamine ja siseveebi kasutamine, Hannes Veskimäel keelati suhelda meediaga. Eelmise aasta alguseks polnud kollektiivlepingu sõlmimiseni ikka veel jõutud, kuigi pangas olid vahetunud nii juht kui ka töötajate esindajad. Nordea töötajate usaldusisik Tiina Kukk ütles, et pank ignoreerib 69 protsendi Nordea töötajate läbirääkimis- ja kokkuleppesoovi ning töötajate esindajaid ei kaasata Nordea saneerimisse ega liitumisse DNBga.

Ühinenud pankade juhiks sai Erkki Raasuke ning panga nimeks Luminor.

Tüli lahvatas lõkkele

Eelmise aasta septembris kirjutas Äripäev, et kõigest nädal enne ühendpanga Luminori loomist lõi tüli taas lõkkele, kui Nordea ametiühingu esindajad saatsid siselisti kibeda kirja. Kaks kuud hiljem tuli info video lekkimise kohta.

Finantstöötajate liidu juhatuse esimees Tanel Erik Podar mõistis video tegemise ja avaldamise toona hukka ning ütles, et kindlasti ei esinda video avaldaja ametiühingut. „See kahjustab otseselt läbirääkimiste protsessi ja ma ei kujuta ette, kust ja kelle poolt see tuli. Meie soov on, et läbirääkimised toimuksid, ja läbirääkimised toimuvad. Meil ei ole mitte mingisugust põhjust seda protsessi torpedeerida. Me tahame, et läbirääkimised päädiksid lepingu sõlmimisega,“ rääkis ta.

Tänavu jaanuari lõpus teatas Luminor, et Luminor Eesti ja ametiühingu esindajad sõlmisid heade kavatsuste kokkuleppe ja peatasid kollektiivlepingu läbirääkimised. Heade kavatsuste kokkuleppe kohta ütles Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets, et sellega on hõlmatud kõik Luminori töötajad ning selle sõlmimine väljendab, et pingutused on vilja kandnud, saavutatud on vastastikune usaldus ning võimalik on koos edasi liikuda.

„On hea meel, et meie poolteist aastat tehtud töö on kandnud vilja ning olulistes küsimustes saavutati teineteisemõistmine. Allkirjad sai kokkulepe, mis väärtustab Luminori töötajaid ning on heaks vundamendiks usaldusele ning edasisele konstruktiivsele koostööle," kommenteeris ametiühingu peausaldusisik Tiina Kukk.

Tasub teada: Euroopa tahab vilepuhujaid kaitsta

Ametiühingud on pikalt vilepuhujatele Euroopa Liidu ülest kaitset nõudnud, sest viimased skandaalid, näiteks Panama paberite või Cambridge Analytica juhtum, on näidanud, et vilepuhujad mängivad tähtsat rolli sobimatu käitumise paljastamisel.

Aprilli lõpus võeti vastu eelnõu, millega võiks tagada vilepuhujatele kõrgetasemeline kaitse, kehtestades uued, kogu ELis kehtivad standardid. Uus seadus rajaks turvalised kanalid nii organisatsiooni kui ka riigiasutuste teavitamiseks. Samuti kaitseks see vilepuhujaid vallandamise ja muude kättemaksuvormide eest ning nõuab, et riigiasutused teavitaksid kodanikke ja annaksid ametivõimudele väljaõppe selle kohta, kuidas vilepuhujatega toime tulla.

Juuni lõpus võtsid ametiühingud ettepaneku osas sõna, tõdedes, et vilepuhujad vajavad kaitset, kuid tegid eelnõule mitu parandusettepanekut.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt