Artikkel
  • Jaga lugu:

    Danske juhtum: hoiakud võinuks muutuda varem

    Danske Bank teatas täna, et loobub Eestis rahapesu teel teenitud kasumist. Asjatundjad peavad seda heaks märgiks, ent tõdevad, et Eestile on mõju olnud siiski suur.

    Hoiakud oleksid võinud muutuda varem, ütles reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi.Foto: Eiko Kink
    "See on väga ilus uudis, kuigi rahapesuga tekitatud kahju ega täpseid kasumeid ei õnnestu täpselt kunagi mõõta ja Taani valitsus võib lõpuks karmim olla," ütles uudist kommenteerides pikaaegne rahandusminister Jürgen Ligi, kes oli ametis ka sel ajal, kui rahapesu Danske Eesti harus tulise leegiga lõõmas.
    Tema sõnul oleks Eesti poolt asjakohane tunnistada, et ka meie alahindasime neid riske. "Aeg ja hoiakud on muutunud, aga oleksid võinud varem muutuda, kui oleksime, eeskätt küll Eesti Panga ja finantsinpektsiooni kaudu, käitunud jõulisemalt," rääkis ta.
    Ka finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm tõdes, et see, et säärane kaasus mainele mõjub, on enesestmõistetav. "Meedias kajastatust on Eesti jaoks märksa olulisem asjaolu, et Danske panga Eesti filiaalis on finantsinspektsiooni kontrollide tulemusel ja nõudel suure riskiga mitteresidentide äri lõpetatud ja Eesti finantssüsteemile sellega kõnealune oht maha võetud," ütles ta samas.
    Sester: pangad müüvad usaldust
    Praegune riigikogu majanduskomisjoni esimees ning endine rahandusminister Sven Sester märkis samuti, et rahapesu ühegi riigi mainet ei paranda. "Samas peab kindlasti selliste juhtumite puhul vaatama, kas tegemist on süsteemse veaga või üksikjuhtumiga ning kas ja kuidas on reageeringud riigi järelevalveorganid. Vaadates finantsinspektsiooni tegutsemist nii minevikus kui ka olevikus, võib küll öelda, et seda kartust ei ole, et Eesti oleks finantsmaailmas seadusi mittetäitev ja kuritegelikule rahale orienteeritud riik. Pigem täpselt vastupidi," ütles Sester.
    Majanduskomisjoni esimees usub, et panga juhtide ja omanike praegune otsus aitab parandada nii panga enda kui ka kogu finantssektori mainet. "Pangad müüvad usaldust. Kui panka ei usaldata, siis pole tal võimalik ka igapäevaselt tegutseda," tõdes Sester.
    Finantssektori seisu laiemalt analüüsides ütles ta, et kuigi tegemist on aastaid toimunud rahapesujuhtumiga, hindaks tema olukorda pigem üksikjuhtumiks. "Meil ei ole laiaulatuslikke probleeme rahapesu valdkondades, meid ei käsitleta nõrga finantsjärelevalvega riigina. Finantsinspektsioon on teinud ja teeb jätkuvalt head tööd, et juba varakult avastada võimalike kõrvalekaldeid heast pangandusest ning pigem näen ma selliste juhtumite puhul kogu finantssektori reeglistiku ja tegevuse paranemist ja täiustumist," rääkis Sester.
    Ligi hindab kriitikat diletantlikuks
    Ligi märkis aga, et enamik Eesti riigirahanduse kriitikast on tema arvates olnud diletantlik ja kaugel maas enesekriitikast ja vigade parandusest. "Ka siin tasub tunnistada enesekriitika korras, et ülehindasime meie skandinaavialikuma ärikultuuri garantiisid Läti või Leedu venelikumate mõjudega võrreldes. Need vedasid alt. Need küll töötasid ja Eesti pangandus on olnud puhtam, aga et probleemi esindavad ainult lõunanaabrid, oli viga arvata," tõdes reformierakondlane.
    Pangaliidu ning ka LHV Panga juhi Erki Kilu sõnul peab liit oluliseks, et Eesti panganduse maine oleks laitmatu ning pangad ei võtaks riske, mis võiksid avaldada negatiivset mõju sektori turvalisusele ja usaldusväärsusele.
    "Eesti pangad suhtuvad rahapesu tõkestamisesse väga tõsiselt. On oluline, et meie pangandussüsteemi ei kasutataks rahapesuks ega terrorismi rahastamiseks," rõhutas ta. "Selleks on pangad viimastel aastatel võtnud kasutusele täiendavaid riskikontrollimeetmeid, mis vastavad lisaks Eesti õigusaktidele ka rahvusvaheliste organisatsioonide juhistele ning partnerpankade nõuetele. Samuti on suurendatud inimeste arvu, kes igapäevaselt tegelevad rahapesu tõkestamisega," tõi Kilu esile, et kaitsemehhanisme on tugevdatud.
    Kohe raha välja ei käi
    Danske teatel antakse kasum ära siis, kui saab kindlaks, kui laiaulatuslik rahapesu oli. Pank on käivitanud rahapesu tõttu uurimise, mille esimesi tulemusi on oodata septembris. Meedia on kirjutanud, et Danske Eestist käis läbi oluliselt suurem summa kahtlast raha kui esialgu arvatud. Nimetatud summa on kerkinud juba 7,1 miljardi euroni.
    Taani majandusministri Rasmus Jarlovi sõnul alustab valitsus Danske Banki rahapesu asjus uut uurimist, et mõista, kui suurtest summadest jutt käib, ning plaanib selle konfiskeerida. "Väga oluline on teada saada, kui suurt kasumit on rahapesult teenitud," vahendas agentuur Bloomberg Jarlovi sõnu. "Ilmselgelt pole see aktsepteeritav, et rahapesuga teeniti suuri summasid ja see raha on endiselt Danske Bankis. See riivab nii minu kui ka kõigi teiste õiglustunnet," lisas ta.
    Danske Bank teatas, et mitteresidentidelt teeniti vahemikus 2007–2015 kokku 1,5 miljardit Taani krooni ehk 200 miljonit eurot. Danske pole öelnud, kui suure osa kasumist ta ära annab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Suure käibega börsipäeva lõpetas Balti indeks rohelises
Balti indeks sulgus 0,4% plussis. Riia börs sulgus ainsana miinuses 0,22%. Tallinna börs kerkis 0,06% ja Vilniuse börs 0,32% ülespoole.
Balti indeks sulgus 0,4% plussis. Riia börs sulgus ainsana miinuses 0,22%. Tallinna börs kerkis 0,06% ja Vilniuse börs 0,32% ülespoole.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Valitsus eraldas toimetulekuks lisaraha
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.

Olulisemad lood

Linn blokeerib ettevõtjate plaanid Rail Balticu jaoks kaevandusi rajada "Meie elanikud ei taha seda!"
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.