Jaga lugu:

Danske juhtum: hoiakud võinuks muutuda varem

Danske Bank teatas täna, et loobub Eestis rahapesu teel teenitud kasumist. Asjatundjad peavad seda heaks märgiks, ent tõdevad, et Eestile on mõju olnud siiski suur.

Hoiakud oleksid võinud muutuda varem, ütles reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi.
Hoiakud oleksid võinud muutuda varem, ütles reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi.  Foto: Eiko Kink

"See on väga ilus uudis, kuigi rahapesuga tekitatud kahju ega täpseid kasumeid ei õnnestu täpselt kunagi mõõta ja Taani valitsus võib lõpuks karmim olla," ütles uudist kommenteerides pikaaegne rahandusminister Jürgen Ligi, kes oli ametis ka sel ajal, kui rahapesu Danske Eesti harus tulise leegiga lõõmas.

Tema sõnul oleks Eesti poolt asjakohane tunnistada, et ka meie alahindasime neid riske. "Aeg ja hoiakud on muutunud, aga oleksid võinud varem muutuda, kui oleksime, eeskätt küll Eesti Panga ja finantsinpektsiooni kaudu, käitunud jõulisemalt," rääkis ta.

Ka finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm tõdes, et see, et säärane kaasus mainele mõjub, on enesestmõistetav. "Meedias kajastatust on Eesti jaoks märksa olulisem asjaolu, et Danske panga Eesti filiaalis on finantsinspektsiooni kontrollide tulemusel ja nõudel suure riskiga mitteresidentide äri lõpetatud ja Eesti finantssüsteemile sellega kõnealune oht maha võetud," ütles ta samas.

Sester: pangad müüvad usaldust

Praegune riigikogu majanduskomisjoni esimees ning endine rahandusminister Sven Sester märkis samuti, et rahapesu ühegi riigi mainet ei paranda. "Samas peab kindlasti selliste juhtumite puhul vaatama, kas tegemist on süsteemse veaga või üksikjuhtumiga ning kas ja kuidas on reageeringud riigi järelevalveorganid. Vaadates finantsinspektsiooni tegutsemist nii minevikus kui ka olevikus, võib küll öelda, et seda kartust ei ole, et Eesti oleks finantsmaailmas seadusi mittetäitev ja kuritegelikule rahale orienteeritud riik. Pigem täpselt vastupidi," ütles Sester.

Majanduskomisjoni esimees usub, et panga juhtide ja omanike praegune otsus aitab parandada nii panga enda kui ka kogu finantssektori mainet. "Pangad müüvad usaldust. Kui panka ei usaldata, siis pole tal võimalik ka igapäevaselt tegutseda," tõdes Sester.

Finantssektori seisu laiemalt analüüsides ütles ta, et kuigi tegemist on aastaid toimunud rahapesujuhtumiga, hindaks tema olukorda pigem üksikjuhtumiks. "Meil ei ole laiaulatuslikke probleeme rahapesu valdkondades, meid ei käsitleta nõrga finantsjärelevalvega riigina. Finantsinspektsioon on teinud ja teeb jätkuvalt head tööd, et juba varakult avastada võimalike kõrvalekaldeid heast pangandusest ning pigem näen ma selliste juhtumite puhul kogu finantssektori reeglistiku ja tegevuse paranemist ja täiustumist," rääkis Sester.

Ligi hindab kriitikat diletantlikuks

Ligi märkis aga, et enamik Eesti riigirahanduse kriitikast on tema arvates olnud diletantlik ja kaugel maas enesekriitikast ja vigade parandusest. "Ka siin tasub tunnistada enesekriitika korras, et ülehindasime meie skandinaavialikuma ärikultuuri garantiisid Läti või Leedu venelikumate mõjudega võrreldes. Need vedasid alt. Need küll töötasid ja Eesti pangandus on olnud puhtam, aga et probleemi esindavad ainult lõunanaabrid, oli viga arvata," tõdes reformierakondlane.

Pangaliidu ning ka LHV Panga juhi Erki Kilu sõnul peab liit oluliseks, et Eesti panganduse maine oleks laitmatu ning pangad ei võtaks riske, mis võiksid avaldada negatiivset mõju sektori turvalisusele ja usaldusväärsusele.

"Eesti pangad suhtuvad rahapesu tõkestamisesse väga tõsiselt. On oluline, et meie pangandussüsteemi ei kasutataks rahapesuks ega terrorismi rahastamiseks," rõhutas ta. "Selleks on pangad viimastel aastatel võtnud kasutusele täiendavaid riskikontrollimeetmeid, mis vastavad lisaks Eesti õigusaktidele ka rahvusvaheliste organisatsioonide juhistele ning partnerpankade nõuetele. Samuti on suurendatud inimeste arvu, kes igapäevaselt tegelevad rahapesu tõkestamisega," tõi Kilu esile, et kaitsemehhanisme on tugevdatud.

Kohe raha välja ei käi

Danske teatel antakse kasum ära siis, kui saab kindlaks, kui laiaulatuslik rahapesu oli. Pank on käivitanud rahapesu tõttu uurimise, mille esimesi tulemusi on oodata septembris. Meedia on kirjutanud, et Danske Eestist käis läbi oluliselt suurem summa kahtlast raha kui esialgu arvatud. Nimetatud summa on kerkinud juba 7,1 miljardi euroni.

Taani majandusministri Rasmus Jarlovi sõnul alustab valitsus Danske Banki rahapesu asjus uut uurimist, et mõista, kui suurtest summadest jutt käib, ning plaanib selle konfiskeerida. "Väga oluline on teada saada, kui suurt kasumit on rahapesult teenitud," vahendas agentuur Bloomberg Jarlovi sõnu. "Ilmselgelt pole see aktsepteeritav, et rahapesuga teeniti suuri summasid ja see raha on endiselt Danske Bankis. See riivab nii minu kui ka kõigi teiste õiglustunnet," lisas ta.

Danske Bank teatas, et mitteresidentidelt teeniti vahemikus 2007–2015 kokku 1,5 miljardit Taani krooni ehk 200 miljonit eurot. Danske pole öelnud, kui suure osa kasumist ta ära annab.

Loe siit põhjalikumalt Danskes juhtunu, firma majandustulemuste ning panga aktsia reaktsiooni kohta.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt