Arendaja meelitab sisustusfirmad oma IKEAsse

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 10. august 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arendaja meelitab sisustusfirmad oma IKEAsse
Arendaja Hammerhead kavandab IKEA tulekut ootavasse Tallinna näidiskorteritega sisustuskaubamaja.
Arendaja Hammerhead juht Allan Kool seisab kohas, kus asub aasta pärast sisustuskaupade keskus.Foto: Andras Kralla
Kadaka tee 133 krundil asuva kollase majakese ja suure aia asendab aasta pärast valmiv näidiskorteritega sisustuskaubamaja, kus sisekujundajad aitavad ostlejatel valida koju sisustust paarikümne Eesti ettevõtte ja nende vahendatava toodangu seast.
Umbes 4500ruutmeetrine kaubamaja asub kahel korrusel. Ühesuunalisse kauplusse hakatakse sisenema ühest punktist ja väljuma teisest. Nii tuleb läbida terve kaubamaja, kus teele jäävad valmis kujundatud korterid, millest eeskuju võtta või kust vaadata, kuidas lamp või vaip ruumis välja näeb. Kõlab justkui IKEA kauplus, kuid arendaja Hammerheadi juhi Allan Kooli sõnul neid siiski sarnaseks pidada ei saa. “Kui võtta ühised nimetajad, nagu näidiskorterid või näidisnurgakesed või ühesuunaline liiklus hoones, on need tõesti mingid asjad, mida saaks võrrelda, aga kontseptsiooni ei saa võrrelda,” ütles Kool.
Ta täpsustas, et kui IKEA-l on nimekiri enda tooteid, mida kaupluses kombineeritakse, siis neil on valitud kokku erinevad paremad brändid. Kooli sõnul on tulevases sisustuskaubamajas oluline, et tekiks sünergia grupist ettevõtetest, mis on suunatud samale sihtgrupile. “Meie tulevased üürnikud, kellega me praegu läbirääkimisi peame, ütlevad kõik, et kui tuleb mingi odava otsa kauplus või tuleb ehituspood sinna majja, siis unustage meid ära, me ei taha tulla,” sõnas ta. Kooli sõnul annavad neile olulise sisendi ettevõtete kogemused, mida nad nendega jagavad. Potentsiaalsetel üürnikel on tema sõnul isegi kindel soov, milliseid teisi ettevõtteid nad tahavad samas keskuses näha ja milliseid mitte.
Allan Kool ja maja senine elanik vaatavad üle krunti, kuhu tuleb elumaja asemel ärihoone.Foto: Andras Kralla
Me oleme kogu aeg toonitanud, et see kauplus ei saa olla mitte üksnes kliendile mugav ja soodne kaubavaliku ja kõige muu poolest, vaid see peab olema ka üürnikele väga hästi koostoimiv. Seal ei tohiks olla sellist mõttetut konkurentsi. Me peame sellega praegu tegelema, et üürnikel hiljem seal omavahel suusad risti ei läheks,” selgitas Kool.
Tootja müüks oma diivaneid pigem IKEA kõrval
Pehmet mööblit tootva Eesti ettevõtte Softrend juht Joonatan Vinkel ütles, et neile on tulevasse sisustuskaubamajja minekut pakutud, kuid neil on Tallinn juba hästi kaetud. Vinkel nentis, et nad võivad seda mõtet veel kaaluda, kuid ta pole kindel, et neil on vaja sinnakanti veel üht poodi.
“Kui oleks teada, kuhu see IKEA lõpuks tuleb, oleks see ka võib-olla üks koht, kus ise olla,” ütles Vinkel hoopis. “Rahvast see kindlasti hakkab tõmbama ja kes ostavad palju asju IKEAst, võiksid korraga mõelda, et tahavad head diivanit sinna kõrvale ja astuvad meie poest ka läbi. Ma pigem tervitaks IKEA kõrvale oma poe tegemist,” rääkis ta. Seda, et IKEA neilt kliendid ära võtaks, Vinkel ei karda. “Praegu tuuakse IKEAst samamoodi mööblit. Meie kliendid on rohkem need, kes juba järgmist kodu sisustavad, mitte päris noored pered.” Vinkel märkis, et tal ei ole IKEA kohta midagi halvasti öelda, sest seal on palju huvitavat ning nende pood toimiks Softrendi klientide meelitamiseks hea tõmbenumbrina.
Vinkeli sõnul oleks Hammerheadi Kadaka teele kavandatavas keskuses hea teistega koos olla, kuid nemad vaataksid pigem nende klientidele kättesaadavamasse Rocca al Mare kanti, kui üldse. “Meile tundub, et see koht võib-olla ei ole meie kliendi jaoks kõige parem. Meil on suhteliselt suured salongid ja nende sisseseadmine on päris suur investeering,” ütles ta ja lisas, et kui veel Tallinna pood juurde ehitada, tuleb neil selle asukohta suure hoolega valida. Tallinnas on nad Pärnu maanteel samuti asukohas, kus on teised sisustuspoed ümberringi koos.
Konkurent Mööblimajale
Mööblimaja juht Raivo Eensalu ütles, et Kadaka tee kauplusest saab nende konkurent, kui need samamoodi Eesti ettevõtete toodangu kokku toovad. Eensalu hindas, et pole kindel, kas kõrgema hinnaklassiga pood vastu peab. “Meil on selliseid keskmisest kõrgema tasemega ehituspoode, mis on millegipärast uksed kinni pannud. Kui nad hindu ikka väga üles kruvivad, siis vaevalt küll, et nad nii väga konkurentsi pakuvad. Kui nad on normaalsed, siis miks mitte. Inimestel on ühest kohast parem saada kõike.”
Eensalu märkis aga, et mööblipoode on juba nii palju, et konkurentsi jagub niikuinii. Siiski tõdes ta, et kliente neile jagub. “Meil on väike müügikasv ja erilist buumi ei ole, aga peab rahul olema.”
Kavandatav sisustuskaubamajaFoto: Hammerhead
4500 ruutmeetrit pidas Eensalu sisustuskaubamaja jaoks aga väheks. “See on üks tavaline poekene, mida meil on mitu,” leidis ta. Arendaja sõnul aga selles keskuses kaupa kohapeal varus olemas ei ole, seega oleks lao pealt keskuses ruum kokku hoitud.
Kool selgitas, et nemad plaanivad peamiselt projektimüügi kaubamaja. “Enamikku kaupa kohapealt kätte ei saa. Mingeid emotsioonioste saab teha,” ütles ta siiski. Kooli sõnul on nende keskuse juures oluline see, et sisekujundaja saab kliendile näidata, kuidas näiteks lühter elusuuruses laes välja näeb. Ta märkis, et nii on efekt teine kui poes, kus on laes kõik lambid üheskoos reas.
Kooli sõnul on nende näidiskorterid olulised jaekliendile, aga ka sisekujundajale. “Sisekujundaja ühest küljest peab oma kliendile maha müüma, näitama, kuidas on näiteks elusuuruses lühter laes. Kui need kõik on lambipoe laes reas, ei saa sealt seda efekti kätte. See on tegelikult kõikide asjadega niimoodi. Näidiskortereid on Eestis paaril korral proovitud teha ka, aga see ei ole tööle läinud. Meil on rind usku täis, et meil õnnestub see asi kenasti.”
Eensalu pidas Mööblimaja eeliseks aga just seda, et enimmüüdav kaup on neil kohe laos olemas. See on tema sõnul nende suur eelis interneti ees, kust tellides tuleb mööblit mitu kuud oodata. IKEA võimaliku Tallinna tuleku kohta ütles Eensalu, et mingisuguse augu lööb see kõigi mööblipoodide müüki sisse. “Seal on natuke omapärast toodangut, mida meil siit kusagilt pole saada. Aga üldiselt see hinnatase küll selline pole, et kellelgi jalad alt lööks. Hinnatase on umbes selline nagu meil, ja isegi natuke kõrgem. See ei tohiks nüüd sellist pauku küll teha, et IKEA hakkab müüma ja teised kõik panevad uksed kinni.”
Sisustuskaubamaju veel mahub
Kinnisvaraturg on aktiivne ja kes kolivad, ikkagi mingi mööblijupi ostavad. Teine asi on, millal Hammerhead oma asja valmis saab ja kas siis on seda nõudlust. Aga laias laastus see IKEA kontseptsioon, et tule ja sa saad meie käest kõik asjad, on traditsiooniline kaubanduskeskuse kontseptsioon oma nišis.
Eestis puudub tänavakaubandus, meie kaubandus on mingid etapid tegemata jätnud ja ongi meil väga kaubanduskeskustesse kontsentreerunud. Pinda on palju, aga võtmetegur ei ole mitte kaubanduskeskuste rohkus, vaid kuri internet.
Nagu laienevad ja juurde tulevad kaubanduskeskused panevad väikekauplused surve alla, paneb ka sisustuskaupade professionaalne ja suurema mastaabiga müük butiike surve alla. Kui näiteks Pärnu maanteelt läbi jalutan, on seal nii palju kauplusi reas ja mul on teadmine, mida mul oleks vaja, aga ma ikkagi ei viitsi minna nendesse ükshaaval.
Kinnisvaratehingute arv on suur, sisustada on palju vaja. Butiike, kus on kaks lampi ja üks öökapp müügis, neid tekib siia-sinna. Kui kinnisvaraturul hakkavad võib-olla kunagi asjad allamäge minema, siis panevad need butiigid jälle uksed kinni ja mõtlevad, et huvitav, mis siis valesti läks.
Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
- Kaubandus
Hetkel kuum