ADRid pole sugugi eksootilised instrumendid, vaid tihtilugu ainuke variant pääseda ligi näiteks Hiina või Venemaa aktsiatele või mõne muu turu väärtpaberitele nii, et ei saa kaasa valuutariski. Näiteks Equinori (endine Statoil) aktsia, mis kaupleb Oslo börsil, liigitub tavaaktsiaks ning kaupleb Norra kroonides, sama firma on noteeritud ka Frankfurdi börsil ning kaupleb eurodes, aga on väärtpaber ADRi tähenduses. Viimast ei lasknud Swedbank ja SEB klientidel pool aastat osta.

“Jaekliendid saavad panga vahendusel hoidmistunnistusi osta taas alates 30. juulist. Kauplemise taasavamise otsustamisel tugines pank finantsinspektsiooni 8. juuni märgukirjas toodud seisukohtadele,“ ütles Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Maare Uus. Ta lisas, et kuivõrd nimetatud märgukiri ei liigitanud kõiki hoidmistunnistusi automaatselt PRIIP-määruse rakendusalasse mittekuuluvaks, siis tuli ja tuleb pangal ka edaspidi iga hoidmistunnistuse puhul eraldi kontrollida, kas konkreetne instrument vastab märgukirjas toodud välistavatele tingimustele või mitte.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütles Äripäevale, et ka nemad plaanivad lähiajal ADRide ja muude hoidmistunnistustega kauplemise avada. „Avame kauplemise valdava enamuse aktsiate hoidmistunnistustele, jätame peamiselt piirangud nendele hoidmistunnistustele, mis ei kauple reguleeritud turgudel,“ ütles Allas.

Eestis tegutsevatest pankadest panid ADRid klientidele kinni teadaolevalt vaid SEB ja Swedbank, kuigi oma koduturul nad nii karmid ei olnud. Pangad tuginesid sealjuures tänavu jaanuaris kehtima hakanud Euroopa Liidu määrusele, mis peaks väikeinvestorit börsil kaitsma. Probleem on aga see, et määruse tõttu on Euroopa klientidel kaudnud ligipääs suurtele, tuntud ja pigem turvalistele instrumentidele, eesotsas populaarsetele ETFidele ehk börsil kaubeldavatele fondidele. USA suuremahuliste ETFide keeld on suureks probleemiks kogu Euroopas.

Eesti finantsinspektsioon leidis, et uue regulatsiooni selline tõlgendamine pankade poolt, et ADRid kõik luku taha pannakse, on liiga karm ning pole õige asi, et eestlased enam populaarsetele välisaktsiatele-välisturgudele seetõttu ligi ei pääse.