• Jaga lugu:

    Mertsina: ettevõtted vajavad investeeringuid

    Swedbanki peaökonomist Tõnu MertsinaFoto: Andras Kralla

    Ettevõtlussektori kogukasum jätkas teises kvartalis langust - see on esimese poolaastaga vähenenud 9%. Osaliselt on languse taga mullune kõrgem võrdlusbaas - siis hüppas sektori kogukasum jõuliselt, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Samas ei ole ettevõtted viimase viie aasta keskmisena kasumit suurendanud - see on sel perioodil vähenenud keskmiselt protsendi võrra. Ettevõtete käibekasv on küll tugev - esimesel poolaastal keskmiselt 9%, kuid kulud on kiiremini kasvanud.
    Ka euroalal keskmiselt on ettevõtete sisendikulude kasv tugev. Kuigi tööjõukulude osakaalu tõus meie ettevõtete käibes on stabiliseerunud, on see jätkuvalt väga kõrge ning annab olulise panuse sektori kasumlikkuse (kasumi osakaal käibes) vähenemisse. Ettevõtete kasumite osakaal käibes on langenud madalaimale tasemele - sellest madalaim oli see osakaal vaid 2009. majanduslanguse aastal.
    Laiapõhjaline kasumilangus
    Ettevõtlussektori kasumite langus oli võrdlemisi laiapõhjaline, kuid suurima panuse langusse andsid esimesel poolaastal haldus- ja abitegevused, kinnisvaraalane tegevus ja ehitus. Kuigi näiteks ehituses ja kinnisvarategevuses oli käibekasv tugev, viis kiirem kulude kasv nende tegevusalade kogukasumi langusse.
    Seevastu haldustegevuses käibekasv möödunud aastase kõrgema baasefekti tõttu vähenes ning kiirem kulude kasv vähendas selle tegevusala kasumeid tublisti. Esimesel poolaastal on kasumid enim kasvanud põllu- ja metsamajanduses ning transpordi- ja ITK-sektoris.Kui võrrelda ettevõtlussektori kasumlikkust teiste riikidega SKPs oleva tegevuse ülejäägi kaudu, siis on see näitaja viimase viie aasta jooksul väga tugevalt langenud ka teistes Balti riikides.
    Eesti majanduses on tegevuse ülejääk Läti ja Leeduga võrreldes väikseim. Samas on kolme Balti riigi tegevuse ülejääk liikunud varasemalt väga kõrgelt tasemelt ELi keskmisele lähemale - Eesti oma on juba sellest allpool.
    Madal potentsiaalne majanduskasv
    Koos ettevõtlussektori vähenenud kasumlikkusega on langenud investeeringute osakaal käibes madalaimale tasemele viimase vähemalt 23 aasta jooksul. Sektori investeeringud vähenesid teises kvartalis ligikaudu viiendiku võrra, esimesel poolaastal oli langus 17% ning viimase viie aastaga on see näitaja vähenenud nominaalarvestuses keskmiselt 3%.
    Väiksemad investeeringud annavad pikemas ettevaates tulemuseks madalama potentsiaalse majanduskasvu. Kuna tööhõive kasv meie hinnangul lähiaastatel peatub, siis peab majanduskasvu panustama rohkem tootlikum kapital. Ettevõtete tööjõu tootlikkus on viimasel ajal küll kasvanud, kuid nii selle aasta esimese poole kui ka viimase viie aasta keskmiselt 2% jääb kasv oluliselt alla aastatetagusele.
    Oodata investeeringute paranemist
    Nii nagu ettevõtete kogukasumi juures, on ka investeeringute languse taga baasefekt, kus möödunud aasta esimesel poolel investeeriti suurelt transpordi- ja kinnisvarasektoris ning puidutööstuses. Selle aasta teisel poolaastal niisugust baasefekti ei teki ning sektori investeeringud peaksid siis ka aastases võrdluses kasvama.
    Selline baasefekti mõju tuleneb Eesti majanduse väiksusest, kus mõned üksikud suurtehingud mõjutavad ühel perioodil tugevasti üldpilti ning tekitavad nn normaalolukorras järgmisel aastal languse.
    Kasvutingimused olemas
    Ettevõtete investeeringute kasvuks on mitu tingimust olemas - ettevõtete laenuportfelli kasv on paari aasta tagusega võrreldes küll aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev, laenuintressid madalad ning peaksid madalad püsima ka lähiajal.
    Nõudluse kasv on aeglustumas, kuid peaks ka lähiajal korralikku käibekasvu võimaldama. Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga ja vajadusega tootlikkust kasvatada peaks suurendama aga ettevõtete vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali. Kuigi ettevõtete kindlustunne on oma mullusest tipust allapoole liikunud, on see jätkuvalt tugev.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Populaarne äpp tegi aasta viletsaima börsidebüüdi
Robinhoodi kauplemisäpi kauaoodatud börsidebüüt osutus tänavuseks viletsaimaks: firma tegi IPO pakkumisvahemiku alumises servas ja sellegipoolest nägi avapäeval aktsia väärtuse suurt langust.
Robinhoodi kauplemisäpi kauaoodatud börsidebüüt osutus tänavuseks viletsaimaks: firma tegi IPO pakkumisvahemiku alumises servas ja sellegipoolest nägi avapäeval aktsia väärtuse suurt langust.
Raadiohommikus: Irina Embrich võitudest, Otto Pukk 637% tõusust ning Roman Zaštšerinski koroonapassist
Äripäeva hommikuprogramm kõneleb reedel suurtest võitjatest, aga ka koroonakriisist ja koroonapassist.
Äripäeva hommikuprogramm kõneleb reedel suurtest võitjatest, aga ka koroonakriisist ja koroonapassist.
Peagi ilmselt koroonapassita restorani, teatrisse või juuksuri juurde ei pääse
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.