Mertsina: ettevõtted vajavad investeeringuid

Samas ei ole ettevõtted viimase viie aasta keskmisena kasumit suurendanud - see on sel perioodil vähenenud keskmiselt protsendi võrra. Ettevõtete käibekasv on küll tugev - esimesel poolaastal keskmiselt 9%, kuid kulud on kiiremini kasvanud.

Ka euroalal keskmiselt on ettevõtete sisendikulude kasv tugev. Kuigi tööjõukulude osakaalu tõus meie ettevõtete käibes on stabiliseerunud, on see jätkuvalt väga kõrge ning annab olulise panuse sektori kasumlikkuse (kasumi osakaal käibes) vähenemisse. Ettevõtete kasumite osakaal käibes on langenud madalaimale tasemele - sellest madalaim oli see osakaal vaid 2009. majanduslanguse aastal.

Ettevõtlussektori kasumite langus oli võrdlemisi laiapõhjaline, kuid suurima panuse langusse andsid esimesel poolaastal haldus- ja abitegevused, kinnisvaraalane tegevus ja ehitus. Kuigi näiteks ehituses ja kinnisvarategevuses oli käibekasv tugev, viis kiirem kulude kasv nende tegevusalade kogukasumi langusse.

Seevastu haldustegevuses käibekasv möödunud aastase kõrgema baasefekti tõttu vähenes ning kiirem kulude kasv vähendas selle tegevusala kasumeid tublisti. Esimesel poolaastal on kasumid enim kasvanud põllu- ja metsamajanduses ning transpordi- ja ITK-sektoris.Kui võrrelda ettevõtlussektori kasumlikkust teiste riikidega SKPs oleva tegevuse ülejäägi kaudu, siis on see näitaja viimase viie aasta jooksul väga tugevalt langenud ka teistes Balti riikides.

Eesti majanduses on tegevuse ülejääk Läti ja Leeduga võrreldes väikseim. Samas on kolme Balti riigi tegevuse ülejääk liikunud varasemalt väga kõrgelt tasemelt ELi keskmisele lähemale - Eesti oma on juba sellest allpool.

Koos ettevõtlussektori vähenenud kasumlikkusega on langenud investeeringute osakaal käibes madalaimale tasemele viimase vähemalt 23 aasta jooksul. Sektori investeeringud vähenesid teises kvartalis ligikaudu viiendiku võrra, esimesel poolaastal oli langus 17% ning viimase viie aastaga on see näitaja vähenenud nominaalarvestuses keskmiselt 3%.

Väiksemad investeeringud annavad pikemas ettevaates tulemuseks madalama potentsiaalse majanduskasvu. Kuna tööhõive kasv meie hinnangul lähiaastatel peatub, siis peab majanduskasvu panustama rohkem tootlikum kapital. Ettevõtete tööjõu tootlikkus on viimasel ajal küll kasvanud, kuid nii selle aasta esimese poole kui ka viimase viie aasta keskmiselt 2% jääb kasv oluliselt alla aastatetagusele.

Nii nagu ettevõtete kogukasumi juures, on ka investeeringute languse taga baasefekt, kus möödunud aasta esimesel poolel investeeriti suurelt transpordi- ja kinnisvarasektoris ning puidutööstuses. Selle aasta teisel poolaastal niisugust baasefekti ei teki ning sektori investeeringud peaksid siis ka aastases võrdluses kasvama.

Selline baasefekti mõju tuleneb Eesti majanduse väiksusest, kus mõned üksikud suurtehingud mõjutavad ühel perioodil tugevasti üldpilti ning tekitavad nn normaalolukorras järgmisel aastal languse.

Ettevõtete investeeringute kasvuks on mitu tingimust olemas - ettevõtete laenuportfelli kasv on paari aasta tagusega võrreldes küll aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev, laenuintressid madalad ning peaksid madalad püsima ka lähiajal.

Nõudluse kasv on aeglustumas, kuid peaks ka lähiajal korralikku käibekasvu võimaldama. Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga ja vajadusega tootlikkust kasvatada peaks suurendama aga ettevõtete vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali. Kuigi ettevõtete kindlustunne on oma mullusest tipust allapoole liikunud, on see jätkuvalt tugev.