Saare sõnul on ühisrahastus mahuäri – kõige suurema mahuga portaal Mintos on vahendanud üle miljardi euro eest laene, Eesti suuremad portaalid on vahendanud 40–100 miljonit, seega numbrid on tema hinnangul juba täiesti arvestatavad. Samas igasse uude väikesesse portaali, mis tuleb, ei soovita ta minna oma raha peale kandma. "Tasuks natuke aega vaadata, kuidas nad hakkama saavad," selgitas ta.
Hommikuprogrammi juhtinud Äripäeva peadirektor Igor Rõtov küsis, millised oleksid võimalused, kui keegi peaks tahtma ühisrahastusse panna näiteks 100 eurot. Kristi Saare sõnul valitakse enamasti Mintos, kuna seal on kõige rohkem valikut. "Inimesed, kes hingelt on kinnisvarafännid, lähevad Estateguru või Crowdestate’i poole, kus seotud alusvara on kinnisvara. Kes eelistavad kodumaist tarbimislaenu, siis on kaks valikut: Omaraha ja Bondora. Nende hulgast tehakse tavaliselt esimesed investeeringud," ütles Saare.
Saare nõustub kriitikaga, et ühisrahastus on veel piisavalt noor, et sarnaselt start-up’idega enne tegutsetakse ja siis regulatsioon jõuab järgi. Samas ei nõustu ta väitega, et ühisrahastusest ei pruugi investor aru saada. "Ühisrahastuse üks oluline komponent on läbipaistvus – kõikide investeeringute puhul on aluslepingud kättesaadavad. Mingil määral aitab ka rahvatarkus," kommenteeris ta.
Eelis börsifirma ees
Saare sõnul tulevad kahtlased asjad kiiresti välja, kui portaalis on näiteks 10 000 investorit – investorid hakkavad küsimusi esitama portaalipidajatele, kes peavad ka vastama. Seda näeb Saare ka ühisrahastuse eelisena näiteks börsiettevõtte ees, kus börsifirma juhile ei saa samamoodi otse kirjutada.
Saare, kes on 70% oma investeerimisportfellist suunanud ühisrahastusse, vaidles vastu argumendile, et ühisrahastus ei ole piisavalt likviidne. Saare sõnul sõltub likviidsus küll portaalidest, aga paljudel on siiski järelturg. "Olles ka ise portaalidest lahkumist katsetanud, siis paljudest saab paari päevaga välja. Börsiga on samamoodi: kui tahad näiteks Balti börsilt raha kätte saada, siis järgmise päeva hommikul kella kümneni pead vähemalt ootama," näitlikustas Saare. Ta lisas, et kiiresti väljumise soovi korral tuleb tihti arvestada, et likviidsuse hind on see, kui ei saa täpselt soovitud tootlust, mida oleks muidu saanud investeeringut käes hoides. Saare sõnul tasub likviidusest huvitujatel otsida just sellise järelturuga portaale, kes soovitud likviidsust võimaldavad.
Miks otsustas investor Toomas ühisrahastusse siseneda, saab lugeda
SIIT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini